Redaktsioon: 9. aprill 2013, kell 11:49 redigeeri Avjoska (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 91 591 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 22. aprill 2013, kell 11:54 redigeeri eemalda Kyng (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 16 970 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
107. rida: ==Ajalugu== Varastes teadustöödes oli liik isend, kes esindas sarnaste või peaaegu identsete organismide gruppi. Rohkem jaotusi ei olnud. [[Aristoteles]] võttis kasutusele terminid perekond ja liik, mis tähendasid juba kategooriaid. Aristoteles ja teised teadlased enne [[Charles Darwin]]it pidasid liike eristatavateks ja muutumatuteks. Kui varased uurijad hakkasid arendama süsteemi elusorganismide jaoks, hakati paigutama sinna ka eelnevalt eraldatud organisme. Põhiliselt käis liigitamine värvi (taimed, millel on kollased õied) või käitumise (maod, skorpionid) järgi. [[Pilt:Carl von Linné.jpg\|pisi\|C.Linné]] ~~18ndal~~18. sajandil klassifitseeris rootsi teadlane [[Carl von Linné]] organisme lähtudes reproduktsiooni erinevusest. Siiski arvati veel tol ajal, et organismid ei ole omavahel suguluses. Levinud oli sellist tüüpi idealism, mille kohaselt eksisteeris iga liik 'ideaalvormis'. Organismid aga erinevad üksteisest ja seetõttu valis Linné välja ühe tüüpeksemplari igast liigist ning teised nimetas sellest kõrvalekalleteks. ~~19ndaks~~19. sajandiks mõistis enamik naturaliste, et liigid võivad muutuda ning planeedi ajalugu on andnud suurteks muutusteks piisavalt aega. [[Jean-Baptiste de Lamarck]] avaldas teooria liikide muutumisest ja selle põhjustest oma peateoses "Philosophie Zoologique" (1809).<ref>[[Jean-Baptiste de Lamarck]]</ref> Charles Darwin avaldas oma teoses ’’Origin of species’’ (1859) loodusliku valiku idee. Ta ütles, et väikseim evolutsioonivõimeline organismide rühm on populatsioon, mitte isend. Varieerumine isendite vahel on loodusliku valiku tagajärjeks ning seetõttu ongi kõik organismid erinevad. 120. rida ⟶ 119. rida: [[Richard Dawkins]] defineeris kaht organismi ühte liiki kuuluvateks, kui neil on sama arv kromosoome ja igal kromosoomil (kummalgi organismil) on sama arv nukleotiide. Liikide klassifitseerimist on põhjalikult mõjutanud tehnoloogilised võimalused, mis on võimaldanud uurijatel kindlaks määrata liikide omavahelisi seoseid molekulaarsetel tasanditel. Nt vereplasma sadestamise analüüsid 20. sajandi keskel ja [[Charles Sibley]] DNA-DNA hübridisatsiooni uurimused ~~1970ndatel~~1970. aastatel, mis panid aluse DNA sekveneerimise tehnoloogiale. Terminile liik andis esimest korda bioloogilise definitsiooni inglise naturalist [[John Ray]].<ref name="plantarum"/>

Liik (bioloogia): erinevus redaktsioonide vahel