Aleksandr Ivanov (maalikunstnik): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Legobot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 22 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
Resümee puudub
1. rida:
{{Kunstnik
'''Aleksandr''' Andrejevitš '''Ivanov''' ([[vene keel|vene]] ''Александр Андреевич Иванов''; [[28. juuli]] ([[Juliuse kalender|vana kalendri]] järgi 16. juuli) [[1806]] [[Peterburi]] – [[15. juuli]] (vana kalendri järgi 3. juuli) [[1858]] Peterburi) oli [[venelased|vene]] maalikunstnik, kes on tuntud eelkõige mütoloogiliste ja religioossete maalide autorina. Tema tööde seas on ka portreesid ja maastikumaale.
| Taustavärv = #EEDD82
| Nimi = Aleksandr Ivanov
| Pilt = Alexander Andreyevich Ivanov.jpg
| Pildisuurus =
| Pildi info = Sergei Postnikovi postuumselt maalitud Aleksander Ivanovi portree, u 1873
| Sünninimi =
| Sünniaeg = {{Sünniaeg|1806|07|16}}
| Sünnikoht = [[Peterburi]]
| Surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1858|07|03|1806|07|16}}
| Surmakoht = [[Peterburi]]
| Rahvus = [[venelane]]
| Tegevusala = [[maalikunstnik]]
| Kunsti õppinud = [[Peterburi Kunstiakadeemia]]
| Kunstivool = [[akademism]], [[romantism]], [[neoklassitsism]]
| Tuntud teoseid = "Kristuse ilmumine rahvale"
| Patroonid =
| Mõjutatud =
| Mõjutanud =
| Auhinnad =
}}
 
'''Aleksandr''' Andrejevitš '''Ivanov''' ([[vene keel|vene]] ''Александр Андреевич Иванов''; [[28. juuli]] ([[Juliuse kalender|vana kalendri]] järgi 16. juuli) [[1806]] [[Peterburi]] – [[15. juuli]] (vana kalendri järgi 3. juuli) [[1858]] Peterburi) oli [[venelased|vene]] [[maalikunstnik]], kes on tuntud eelkõige mütoloogiliste ja religioossete maalide autorina. Tema tööde seas on ka portreesid[[portree]]sid ja maastikumaale[[maastikumaal]]e.
 
Tema kuulsaim teos on [[Johannese evangeelium]]i esimese peatüki sündmustele tuginev õlimaal "Kristuse ilmumine rahvale" ([[1837]]–[[1857]]), mida säilitatakse [[Moskva]]s [[Tretjakovi galerii]]s.
5. rida ⟶ 27. rida:
Ivanovi varasemas loomingus on näha eelkõige [[akademism]]i ja [[romantism]]i mõjusid, hilisemad teosed on maalitud [[neoklassitsism|neoklassitsistlikus]] stiilis ning on mõjutanud vene [[realism|realistliku]] maalikunsti arengut.
 
Suurema osa tema töödest moodustavad õlimaalid[[õlimaal]]id, kuid on ka akvarelle[[akvarell]]e ja pliiatsijoonistusi.
 
==Elulugu==
 
===Lapsepõlv ja noorus===
[[Pilt:Bellerofont otpravljaetsja v pohod protiv Himery.jpg|pisi|left|"Bellerophontes suundub jahtima kimääri", 1829, õli]]
 
Aleksandr Ivanov sündis [[Peterburi]]s kunstniku ja kunstiteadlase [[Andrei Ivanovitš Ivanovi]] perekonnas. Lisaks Aleksandrile kasvas peres kolm õde ja kaks venda, kellest üks suri lapsena.
 
Juba varases lapsepõlves paistis Aleksandr silma kunstiande poolest. Kui ta asus [[1817]]. aastal 11-aastasena õppima Peterburi keiserlikku kunstiakadeemiasseKunstiakadeemiasse, olid tema kodutööd nii head, et õpetajad pidasid sageli nende tegelikuks autoriks poisi isa. Kuivõrd akadeemia ja selle juures asuv pansion olid kuulsad lõdva moraali ja õpilastevahelise vägivalla poolest, ei usaldanud professor Ivanov oma poega täielikult akadeemiakooli hoolde: kunstitunde võttis noor Aleksandr küll akadeemias, kuid elas kodus, kus muid õppeaineid andsid talle koduõpetajad.
 
Ta oli vaikne ja mitte eriti seltsiv poiss, seetõttu tal oma kaasõpilaste seas sõpru ei olnud. Eelpool mainitud põhjustel ei soosinud selliste sõprussuhete tekkimist ka isa Andrei. Isa oli väga religioosne ja tundeline inimene ning ilmselt mõjutasid need omadused ka poja hilisemat elukäiku.
 
Tema õppetööd akadeemias hinnati kahe hõbemedaliga, [[1824]]. aastal sai ta aga väikese kuldmedali oma esimese suurema maali eest. See oli antiikmütoloogial põhinev, vastavalt etteantud teemale maalitud teos "[[Priamos]] Achilleuse[[Achilleus]]e juures Hektori[[Hektor]]i surnukeha nõutamas".
 
[[1827]]. aastal pälvis ta suure kuldmedali ja XIV klassi kunstniku nimetuse [[Piibel|piibliteemalise]] maali "[[Joosep]] seletab vangihoones [[vaarao]] hoovkondlaste unenäod" eest. See staatus andis talle õiguse sõita edaspidi tegelema kunstigakunstistipendiumiga välismaale.
 
Aleksandr Ivanov lõpetas kunstiakadeemia [[1830]]. aastal. Tema lõputööks sai maal "[[Bellerophontes]] suundub jahtima kimääri[[kimäär]]i", mille ta maalis tema õpinguid toetanud ühingu tellimusel.
 
===Esimesed Itaalia-aastad===
[[Pilt:IVANOV YAV HRISTA MARI1.jpg|thumb|"Ülestõusnud Kristuse ilmumine Maarja Magdaleenale"]]
 
Kevadel [[1830]] suundus Aleksandr Ivanov välismaale. Peatunud lühiajaliselt [[Saksamaa]]l [[Dresden]]is, reisis ta edasi [[Itaalia]]sse. [[1831]]. aastal asus ta elama [[Rooma]]sse vene kunstnike kolooniasse, kus keskendus peamiselt maalimisele. Siiski külastas ta esimestel aastatel ka üht sealse vene kultuurielu keskust, [[1829]]. aastal Roomasse kolinud vürstinna [[Zinaida Volkonskaja]] salongi ja suhtles aktiivselt oma kaasõpilastega akadeemia päevilt, elades üsna lõbusat elu. Paljusid pikantseid detaile kirjeldas ta kirjavahetuses kunstnik [[Grigori Laptšenko]]ga, kellel lasi hiljem aga oma kirjad põletada.
 
Rooma perioodist on pärit mitmed joonistused ja maalid, mida säilitatakse tänaseni Rooma muuseumites ja galeriides. Jätkuvalt võlusid teda sel perioodil antiikmütoloogia ja [[Vana Testament|Vana Testamendi]] lood. Üks Ivanovi esimesi töid Roomas oli [[Michelangelo]] "Inimese loomise" kopeerimine. Perioodi suurteoseks kujunes aastatel [[1831]]–[[1834]] maalitud "[[Apollo]], [[Hyakinthos]] ja [[Kyparis]] musitseerimas".
[[Pilt:IVANOV YAV HRISTA MARI1.jpg|thumb|"Ülestõusnud Kristuse ilmumine Maarja Magdaleenale"]]
 
Rooma perioodist on pärit mitmed joonistused ja maalid, mida säilitatakse tänaseni Rooma muuseumites ja galeriides. Jätkuvalt võlusid teda sel perioodil antiikmütoloogia ja [[Vana Testament|Vana Testamendi]] lood. Üks Ivanovi esimesi töid Roomas oli [[Michelangelo]] "Inimese loomise" kopeerimine. Perioodi suurteoseks kujunes aastatel [[1831]]–[[1834]] maalitud "Apollo, Hyakinthos ja Kyparis musitseerimas".
 
Rooma perioodi teisel-kolmandal aastal muutus Ivanovi elustiil oluliselt. Ta tõmbus enesesse ja muutus üha religioossemaks, hakates tundma ka kunstilises plaanis süvendatud huvi [[evangeelium]]i temaatika vastu. Ühes oma kirjas [[1833]]. aastast teatab ta kavatsusest luua maal Messiase ilmumisest inimestele, mis võttis tema jaoks kokku evangeeliumite sõnumi.
41. rida ⟶ 60. rida:
[[Pilt:Aleksander_Ivanov_-_The_Apparition_of_Christ_to_the_People_(PR).jpg|thumb|"Kristuse ilmumine rahvale"]]
 
Maalimise ajal [[1838]]. aastal tutvus ta samuti sel ajal Itaalias elanud kirjaniku [[Nikolai Gogol]]iga, kellest sai kauaks tema ainus vestluskaaslane ja tema usuelu oluline mõjutaja. Gogoli tagasipöördumise järel Venemaale [[1847]]. aastal pidasid nad mitu aastat kirjavahetust ja nende suhtlus katkes alles [[1851]]. aastal. Oma suurteose kõrvalt maalis Ivanov [[1841]]. aastal ka kaks kirjaniku portreed. Gogolit on kujutatud ka Kristuse ilmumise maalil ühena kaldal värisevatest suplejatest.
 
"Kristuse ilmumise" maalimine muutis kunstnikku oluliselt. Tõsiusklikust Ivanovist sai maalimise protsessi lõpus veendunud [[ateism|ateist]]; soov anda edasi evangeeliumi sõnumit asendus kuulsusjanu ja auahnusega. Ivanov unistas kuulsusest, mida maal õukonna silmis talle toob. Kirjavahetuses nimetas ta ennast "inimkonna valgustajaks".
48. rida ⟶ 67. rida:
 
===Viimased eluaastad===
[[Pilt:Tomb of Alexandr Andreevich Ivanov.jpg|thumb|Aleksandr Ivanovi hauamonument]]
 
Aleksandr Ivanov lõpetas "Kristuse ilmumise rahvale" maalimise [[1857]]. aastal ja alustas ettevalmistusi [[Venemaa]]le tagasipöördumiseks. Roomas oli ta elanud stipendiumirahadest, mis olid algselt mõeldud vaid neljaks aastaks, kuid mida tal oli õnnestunud oma suurteost ettekäändeks tuues pikendada ligi kolmekümne aasta peale. Nüüdseks oli tema toetajate kannatus katkenud.
 
[[Pilt:Tomb of Alexandr Andreevich Ivanov.jpg|thumb|Aleksandr Ivanovi hauamonument]]
 
Enne Venemaale tagasipöördumist külastas ta 1857 [[London]]it, kus kohtus oma kirjasõbra [[Aleksandr Herzen]]iga. Ta oli Herzenile kirjutanud, et lõpetades oma elutöö maalimise, "oli ta kaotanud usu, mis kergendas tema tööd". Herzenilt palus ta abi oma elule ja loomingule uue suuna leidmisel, sest "maalida ilma usuta religioosseid maale on moraalitu, see on patt..."