Aegna (reisi-kaubaaurik): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '{| class="toccolours" style="float:right; margin:0 0 0.5em 1em;" width="240" |colspan="2" style="background: #efefef; text-align:center;"|[[Pilt:|250px]] '''Aegna''' |- style="v...'
(Erinevus puudub)

Redaktsioon: 21. aprill 2013, kell 15:34

[[Pilt:|250px]]

Aegna

Ehitaja: Howaldtswerke, Kiel, Saksa
Vette lastud: 08.10.1904
Pikkus: 59,45 meetrit
Laius: 7,45 meetrit
Süvis: 3,4 meetrit
Veeväljasurve: ... tonni
Jõuallikas: Aurumasin võimsusega 750 hj
Kiirus: 12 sõlme
Sõuseade: 1 sõukruvi ahtris

Aegna oli Eesti reisi-kaubalaev, mis kurseeris enne 2. maailmasõda Tallinna ja Helsinki vahel. Omanikuks oli Sergo & Co. Oli esimene Eesti liinilaev, mis hakkas sõitma Eesti ja Soome vahel.


Laev ehitati 1904 Kielis auruturbiinmootoriga ja algse nimega "Adler", kuid võeti kasutusele pärast ümberehitamist alles 1912. 1912-1914 oli Hamburg-Amerika Line omanduses lõbusõidulaevana. 1914-1918 oli mobiliseeritud Keiserlikku Sõjalaevastikku hospidallaevana 117 voodikohaga. 1918-1935 jätkas endise omaniku teenistuses. 1926 vahetati katlad.

1935 omandas laeva L. Köstner (nimeks sai "Seeadler"), kes müüs selle 06.12.1935 30 000 RMK eest Eestisse H. Sergole.


1936 alguses laeva modifitseeriti ja valmistati ette Soome liinile asumiseks kevadel. Suurendati reisijakohtade arvu. Esimese liinireisi Tallinnast Helsinkisse sooritas 18.05.1936. Varasemalt sõitis Tallinna-Helsinki vahel Soome laev "Suomi". Eesti laeva liinile tulekuga langes pileti hind 25%. Iga nädal tegi "Aegna" vähemalt 2 plaanilist reisi. Laevas oli 250 reisjakohta, erijuhul võeti peale 375 reisijat.


1940 augustis laev natsionaliseeriti ja omanikuks sai Eesti Riiklik Merelaevandus. 1941 jõudis Tallinnast evakueeruda. 1941 lõpul sai uueks nimeks "Volhov". Alates 1944 teenis allveelaevade baaslaevana Leningradis. 23.11.1944 Porkalast Tallinna sõites sattus navigatsioonivea tõttu Aegna saarest põhjapool madalikule ja jäigi sinna. Pärast sõda kasutati arvatavasti samas õppelaskmistel märklauana.


Laeva vraki jäänused on siiani uppumiskohas merepõhjas. Põhiosa on lagunenud. Laeva kell on sukeldujate poolt vrakilt välja toodud ja hoiul Eesti Meremuuseumis.