Ava peamenüü

Muudatused

Lisatud 1863 baiti ,  6 aasta eest
resümee puudub
[[Pilt:Hanzi.svg|pisi|Hànzì traditsioonilises (must) ja lihtsustatud kirjas (punane).]]
'''Hiina kiri''' ehk '''hani kiri''' ehk '''hiina-jaapani-korea logograafiline kiri''' (hiina lihtsustatud kirjas 汉字, traditsioonilises kirjas 漢字 (''hànzì'');, [[jaapani keeleskeel]]es 漢字 (''kanji'') on üle 3500 aasta vanune [[piktogramm]]idest ja [[ideogramm]]idest arenenud [[logograafiline kiri]], mida kasutatakse kõikide [[hiina keeled|hiina keelte]], agasamuti ka [[jaapani keel]]ekeele kirjutamiseks. Varem kasutati seda ka [[korea keel]]e kirjutamiseks.
 
[[Pilt:Shang-Orakelknochen excerpt adjusted for contrast.jpg|pisi|Shangi dünastia ajast pärinev oraakliluu kirjamärkidega.]]
Vanimad hiina kirja meenutavad märgid on juba 8 tuhat aastat vanad. Näiteks [[Ningxia]] autonoomses piirkonnas asuvas [[Damaidi]]s on leitud [[kaljujoonis]]eid, kus 3172 kohas on 8453 kujundit. [[Huanghe]] orus [[Xi'an]]ist idas avastati [[1953]] 5600–6700 aasta vanune asulapaik, millest leitud [[keraamika]]l oli hieroglüüfisarnaseid märke, kokku leiti 113 potikillul 22 erinevat sümbolit. Osa teadlasi peab neid hieroglüüfide eellasteks, teiste arvates võisid need olla lihtsalt peremärgid või valmistaja tunnus, millel puudus side keelega. Seda seisukohta kinnitab asjaolu, et need märgid esinevad alati ühekaupa, mitte mitmekaupa nagu kirjamärkidelt oodata võiks. Keegi pole neid rahuldavalt dešifreerida suutnud ja pole üksmeelt selles, kas see üldse võimalikki on.
Hiina kiri on alates esimestest säilinud kirjamärkidest [[Shangi dünastia]] ajast oluliselt muutunud. Kui algselt kasutati Hiinas piltkirja, siis ajapikku see lihtsustus märgatavalt. [[Vanahiina kirjakeel]]e sõnastikes sisaldub üle 40 000 kirjamärgi, nüüdisajal õpitakse keskkoolis tundma aga vaid 5000 märki ning lihtsa teksti lugemiseks piisab 3000 märgi tundmisest.
 
[[Pilt:Shang-Orakelknochen excerpt adjusted for contrast.jpg|pisi|Shangi dünastia ajast pärinev oraakliluu kirjamärkidega.]]
Vanimad kindlad tõendid hiina kirja kasutamise kohta pärinevad [[Shangi dünastia]] (1600–1046 e.m.a) lõpuperioodist. Selleks on [[oraakliluu]]d, mida kasutati [[tulevik]]u ennustamiseks. Nendel on kujutatud palju hieroglüüfe, millest enamik on seni dešifreerimata, kuigi mõnedki, eriti loomi kujutavad, on dešifreeritud. Oraakliluudel kasutati [[vanahiina keel]]t. Tänapäeva hiina kiri põlvneb oraakliluudel kasutatud kirjast.
 
Hiina kiri on alates esimestest säilinud kirjamärkidest [[Shangi dünastia]] ajast oluliselt muutunud. Kui algselt kasutati Hiinas piltkirja, siis ajapikku see lihtsustus märgatavalt. [[Vanahiina kirjakeel]]e sõnastikes sisaldub üle 40 000 kirjamärgi, nüüdisajal õpitakse keskkoolis tundma aga vaid 5000 märki ning lihtsa teksti lugemiseks piisab 3000 märgi tundmisest.
 
Hieroglüüfide arv ei ole ajas püsiv. Kogu aeg luuakse uusi hieroglüüfe, näiteks ettevõtted võivad neid luua oma toodetele, kui neile tundub, et ühtki sobivat selleks seni ei ole. Hiina kiri on põhimõtteliselt lahtine hulk ja igaüks võib luua uusi kirjamärke, kui ta seda soovib. Ametlikesse sõnaraamatutesse need siiski tavaliselt ei jõua. Prominentsetes sõnastikes olevate hieroglüüfide arv on 20. sajandi jooksul järjest suurenenud, olles [[1916]]. aasta väljaandes 48 000 (see vastas enam-vähem kogu eelmise aastatuhande sõnastikes olevate hieroglüüfide arvule), aga [[1989]]. aastal 54 678, [[1994]]. aastal 85 568 ja [[2004]]. aastal 106 230.
 
Et kirjamärke ei kasutatud üksnes [[mõistemärk]]idena, vaid ka võõrkeelsete (näiteks [[Xiongnu]] rahva keelsete) nimede ja väljendite transkribeerimiseks, saab teha järeldusi nende keelte varasema häälduse kohta. Sõnaraamatute ülesehituse, luule rütmi ning hääldust edasiandvate tekstide järgi saab teha järeldusi ka hiina keele varasema häälduse kohta.
 
Hiina kiri on suuresti silpkiri: enamikule märkidest vastab vaid üks [[silp]], mil on teatav põhitähendus. Sõnad[[Sõna]]d moodustuvad ühest või (enamasti) mitmest silbist ning seega ühest või (enamasti) mitmest märgist. Üldjoontes vastavad märgid morfeemidele[[morfeem]]idele, kuid see seos ei ole süsteemne. Umbes 10 protsendiskümnendikus sõnadest ei ole üksiksilpidel eraldiseisvat tähendust, kuid need kirjutatakse ikkagi eraldi märkidena. Mõned märgid (või [[ligatuur]]id) tähistavad mitmesilbilisi sõnu, ehkki sellised juhtumid on erandlikud.
 
Kuna hiina kiri sobib põhimõtteliselt ka teisteteistegi keelte edasiandmiseks, on seda kasutatud ka näiteks [[kitani keel]]e, [[tšurtšeni keel]]e, mõne [[tiibeti-birma keeled|tiibeti-birma keele]], [[korea keel]]e ja [[jaapani keel]]e puhuljaoks. Samuti võimaldab nõrkNõrk seos hääldusega võimaldab kasutada sama kirjapilti eri murrete[[murre]]te jaoks, milles hääldus suurestion varieeruberinev.
 
Hiinas on peale hiina kirja kasutatud teisigi kirju. Näiteks on [[Hunan]]i provintsis alates [[15. sajand]]ist kasutatud naistekirja ''[[nüshu]]''. Lisaks hiina kirjale on nii ''[[putonghua]]'' kui ka murrete jaoks olemas palju [[transkriptsioon]]isüsteeme. Hiina Rahvavabariigis on ametliku [[latinisatsioon]]ina kasutusel ''[[pinyin|Hanyu Pinyin]]''.
 
==Vaata ka==
*[[Kiri]]
[[Kategooria:Hiina keel]]
[[Kategooria:Kiri]]
 
{{Link FA|hu}}
{{Link FA|pl}}
26 597

muudatust