Botswana: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Oun~etwiki (arutelu | kaastöö)
Oun~etwiki (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
16. rida:
| valitsusjuhi_ametinimi = Asepresident
| valitsusjuhi_nimi = [[Mompati Merafhe]]
| pindala = 600581 370730
| rahvaarv = 2 065 398 (märts 2011)
| rahvastiku_tihedus = 3,44
46. rida:
 
1964. aasta juunis kiitis Suurbritannia heaks ettepaneku demokraatliku isevalitseva Botswana asutamiseks. Valitsus kolis 1965. aastal [[Mafikeng]]i linnast Lõuna-Aafrika põhja provintsis värskelt asutatud [[Gaborone]]sse, mis asub Botswana piiri lähedal. 1965. aasta põhiseadus viis esimeste üldiste valimiste ja iseseisvumiseni 30. septembril 1966. Vabadusliikumise juht [[Seretse Khama]] valiti esimeseks presidendiks. Tema valiti tagasi kaks korda. 1984 valiti presidendiks asepresidendina ametis olnud [[Quett Masire]]. Ka tema valiti ametisse tagasi kaks korda. Masire lahkus ametist 1998, tema järglaseks sai [[Festus Mogae]], kes valiti tagasi 2004. aastal. Presidendi ametikoht läks 2008. aastal üle [[Ian Khama]]le (esimese presidendi pojale), kes oli Mogae ajal asepresident ning varem töötas Botswana armee ülemana.
 
==Poliitika ja valitsus==
 
Botswanas on esindusdemokraatia, [[Botswana president]] on nii [[riigipea]] kui [[valitsuse juht]]. Valitsus teostab [[täidesaatev võim|täidesaatvat võimu]]. [[Seadusandlik võim]] kuulub nii valitsusele kui [[parlament|parlamendile]]. Peale iseseisvuse väljakuulutamist on riigi mitmeparteilises süsteemis domineerinud Botswana Demokraatlik Partei. [[Transparency International]]i andmetel on Botswana kõige vähem korrumpeerunud riik Aafrikas ning reastub sarnaselt Portugali ja Lõuna-Koreaga.<ref>Transparency International [http://www.transparency.org/news_room/in_focus/2008/cpi2008/cpi_2008_table 2008 Corruption Perception Index 2008]. Välja otsitud 23-07-09.</ref>
 
== Haldusjaotus ==
62. rida ⟶ 66. rida:
 
Aastal [[2001]]. liideti [[Ngamilandi ringkond]] ja [[Chobe ringkond]] Looderingkonnaks.
 
==Geograafia==
 
Riigi pindala on 581 730 km2, mis teeb Botswanast maailmas suuruselt 48. riigi (enam-vähem sama suur kui Ukraina).
 
Riigi maastik on valdavalt lame, suures osas [[kiltmaa]]. [[Kalahari kõrb]] võtab enda alla 70% riigi maismaast. [[Okavango delta]], mis on üks maailma suurimaid sisemaa deltasid, asub loodes.
 
[[Limpopo]] jõgikond, mis asub osaliselt Botswanas, annab ühe oma lisajõe Notwane kaudu läbi Gaborone paisu pealinnale vett. [[Chobe]] jõgi asub põhja pool ning on piiriks Botswana ja Namiibia vahel.
 
==Ökoloogia==
 
Botswanas on mitmekülgne loodus. Lisaks deltale ja kõrbe piirkondadele on ka [[rohumaa]]d ja [[savann]]id, kus leidub [[gnuu]]sid, [[antiloop|antiloope]] ning teisi imetajaid ja lindusid. Põhja-Botswanas on üks vähestest alles jäänud [[hüäänkoer]]te, kes on ohustatud liik, suurtest populatsioonidest. [[Chobe rahvuspark|Chobe rahvuspargis]] on maailma suurim [[aafrika elevant]]ide kontsentratsioon. Pargi pindala on 11 000 km2 ja seal elutseb 350 linnuliiki.
 
Chobe rahvuspark ja Moremi kaitseala (Okavango deltas) on suured turistiatraktsioonid. Leidub ka eraomanduses olevaid kaitsealasid ning ka näiteks ninasarvikutele ja flamingodele spetsialiseerunud varjupaikasid .
 
 
==Viited==