Nüüdisaegsed olümpiamängud: erinevus redaktsioonide vahel

Olümpiamängude korraldusõigus antakse tulevasele [[olümpialinn]]ale tavaliselt seitse kuni kaheksa aastat enne mängude toimumist.<ref name="bidpro">{{cite web |title=Olympic Charter|publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://web.archive.org/web/20110723070003/http://multimediawww.olympic.org/pdfDocuments/en_report_122olympic_charter_en.pdf|format=PDF|accessdate=218. aprill 20092013|date=juuli 2011}}</ref> Olümpialinn valitakse kahes etapis ja valikuprotsess kestab kaks aastat. Olümpiamängude korraldusõigust sooviv linn esitab taotluse oma maa [[rahvuslikud olümpiakomiteed|rahvuslikule olümpiakomiteele]]. Kui ühelt maalt esitab korraldussoovi taotluse mitu linna, peab rahvuslik olümpiakomitee tegema nende vahel sisemise valiku, kuna iga rahvuslik olümpiakomitee saab heaks kiita ja [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|ROKile]] edastada vaid ühe linna kandidatuuri. Pärast taotluste esitamist ROKile algab valikuprotsessi esimene etapp – linnad täidavad olümpiamängude korraldamist puudutava põhjaliku ankeedi, kus nad peavad muuhulgas kinnitama, et austavad ja järgivad [[Olümpiaharta]]t ja [[ROK-i täitevkomitee|ROKi täitevkomitee]] eeskirju.<ref name="olympiaharta" /><ref name="bidpro" /><ref name="hostcity">{{cite web |title=Choice of the host city|publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://www.olympic.org/host-city-election|accessdate=15. märts 2013}}</ref> Ankeete hindavad valitud spetsialistid, kes annavad ROKile ülevaate iga linna olümpiamängude korraldusplaanist ja -võimest; hinnangu põhjal valib ROK välja linnad, kes liiguvad edasi valikuprotsessi teise etappi ja saavad [[kandidaatlinn]]a staatuse.<ref name="hostcity" />