Raadiopeilingaator: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Eminida (arutelu | kaastöö)
Uus lehekülg: ''''Raadiopeilingaator''' on seade, mis määrab raadiosignaali allika suunda<ref> {{cite book | last = Krivitskij | first = B.H. | title = Spravochnik po radioelektronnym sistema...'
 
Eminida (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
9. rida:
Raadiopeilingaatori ajalugu algas 1888. aastal, kui
[[Heinrich Rudolf Hertz]] eksperimenteerides
detsimeeterlainetega avastas, et antennid töötavad eri suundades eri moodi[2]<ref>
<ref>
{{cite book
| last = Kratschmer
17. rida ⟶ 16. rida:
| year = 2000/2001
|page = 85-101 }}
</ref>.
Raadiopeilingaatorit kasutatakse lennunduses ja laevanduses, sõjanduses,
teaduses (raadioastronoomias, taevakehade, satelliitide ja kosmoselaevade
asukoha määramiseks), raadiosignaalide leviku ja häirete uurimiseks.[3]<ref>
<ref>
{{cite book
| last = Rembovskij
28. rida ⟶ 26. rida:
| year = 2010
|page = 294-370 }}
</ref>.
= Osad =
Tänapäeva raadiopeilingaatori põhilisteks osadeks on antennisüsteem, raadiovastuvõtjate süsteem,
digitaalse töötluse seade ja indikaator ehk väljundseade. Struktuuriskeem on kujutatud joonisel<ref>
{{cite web
| title = "Tehnicheskie harakteristiki.."
| url = www.st-s.su/sites/default/files/files/pdf/2008-02/2008-02-ashihmin.pdf }}
</ref>.
==Antennisüsteem==
Antennisüsteem võib koosneda ühest või mitmest antennist,
mis on paigutatud teatud loogika järgi:
<br>
* Kui antennid seada ringi või üksteise kohale, toob see kaasa suunadiagrammi kitsenemise vertikaalsuunas. <ref name = "Технический+словарь+Том+I/8,Д,И">. [http://www.ai08.org/index.php/list/%D0%A2%D0%B5%D1%85%D0%BD%D0%B8%D1%87%D0%B5%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9+%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2%D0%B0%D1%80%D1%8C+%D0%A2%D0%BE%D0%BC+I/8,%D0%94,%D0%98,.xhtml ] Diagramma -naprawlennosti antenny</ref>.
* Kui antennid seada ühte horisontaalsesse tasapinda, siis väheneb suunadiagrammi laius horisontaaltasapinnas.<ref name = "Технический+словарь+Том+I/8,Д,И"></ref>.
* Kui antennid paigutada nii vertikaal- kui horisontaaltasapinda, siis suunadiagramm muutub kitsamaks nii vertikaal- kui horisontaaltasapinnas, võrreldes ühe antenniga saadud diagrammiga. <ref name = "Технический+словарь+Том+I/8,Д,И"></ref>.
Antennisüsteemis kasutatakse raam-, varras-, koonus-, suund- ja muid antenne.
 
==Viited==
{{reflist}}