Konstantin Päts: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 80.235.78.116 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi 93.201.24.82. |
|||
50. rida:
== Elulugu ==
[[Pilt:Konstantin Pätsi pere.jpg|pisi|left|300px|Konstantin Pätsi pere]]
Konstantin Päts oli [[õigeusk]]lik. Tsaariarmee reservohvitserina oli tal [[Vene impeerium]]i personaalne, mittepärandatav aadliseisus.
66. rida:
===Päts Eesti Vabariigi riigiorganites===
Pärast Saksamaa
Konstantin Päts kuulus [[Asutav Kogu|Asutavasse Kogusse]] ja I–V [[Riigikogu]]sse. Jaanuarist [[1921]] novembrini [[1922]] ([[Konstantin Pätsi esimene valitsus]]), augustist [[1923]] märtsini [[1924]] ([[Konstantin Pätsi teine valitsus]]), veebruarist [[1931]] veebruarini [[1932]] ([[Konstantin Pätsi kolmas valitsus]]), novembrist 1932 maini [[1933]] ja oktoobrist 1933 jaanuarini [[1934]] oli [[riigivanem]] (Eesti kõige pikaajalisem riigivanem). Oli 1917–1921 [[Maaliit|Maaliidu]] ja 1921–[[1935]] [[Põllumeeste Kogud]]e üks liidreid.
87. rida:
=== Vangistus ===
Päts vahistati nädal aega hiljem, [[30. juuli]]l oma [[Kloostrimetsa talu]]s ja saadeti administratiivasumisele koos perega Nõukogude Liitu. Kuni [[26. juuni]]ni [[1941]] oli ta koos perekonnaga [[Baškiiria]]s, [[Ufaa]]s [[vabakäiguvang]], pärast seda 1942. aasta lõpus [[Kirov]]is, riikliku julgeolekuvalitsuse vanglas, üksikkongis. Ametliku nõukogude versiooni kohaselt etapeeriti ta 1942. aasta novembris ta koos poja Viktoriga [[Vitebsk]]isse. 1943. aastast viibis ta [[Peterhof]]is, kuid need alad olid sellel ajal okupeeritud saksa vägede poolt ning tõenäoliselt viibis ta selle ajal kinnipidamisasutustes Kirovis. Alles 29. aprill 1952. aastal saadeti ta [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i [[Erinõupidamine|Erinõupidamise]] otsusega sundravile ja hoiti kinni Kaasani vanglahaiglas. 15. november 1954 peale Erinõupidamise otsuse läbivaatamist otsus tühistati ning 8. detsembril vabastati [[sundravi]]lt. [[18. detsember|18. detsembrist]] kuni [[29. detsember|29. detsembrini]] [[1954]] viibis Päts [[Jämejala vaimuhaigla]]s, kust ta aga liiga suure tähelepanu ning Eesti elanike külastamiste tõttu kiiresti, Eesti NSV tervishoiuministri V. Pobuse korraldusel [[Kalinini oblast]]i Buraševo psühhiaatriahaiglasse viidi. K. Pätsi isiku varjamiseks kasutati meditsiinidokumentides tema nime "Johannes Augusti poeg Päts". K. Päts viibis Doktor Litvinovi nimelises Kalinini Psühhoneuroloogiahaiglas<ref>[[Kuulo Kutsar]], Presidendi elu viimane lehekülg, [[Vikerkaar]], 1990/3 lk 47-44</ref> [[1. jaanuar]]ist [[1955]]. aastast kuni [[18. jaanuar]]ini [[1956]], mil ta seal suri
== Säilmete otsimisest ==
100. rida:
== Isiklikku ==
Konstantin Pätsi
Konstantin Päts oli abielus Helma Wilhelmine Päts (sünd. Peedi) (1879–1910) ning neil oli 2 poega Leo ja [[Viktor Päts]]. Helma Päts suri 1910. aastal, kui Konstantin Päts kandis 9-kuulist vanglakaristust "Krestõ" vanglas Peterburis aastatel 1910–1911, [[1905. aasta revolutsioon Eestis|1905. aasta Eesti revolutsioonisündmustest osavõtu eest]].
107. rida:
Konstantin Pätsi on kehastanud filmis "[[Jõulud Vigalas]]" [[Peeter Simm]] ja draamasarjas "[[Tuulepealne maa]]" [[Indrek Taalmaa]].
== Konstantin Pätsi valitsused ==
|