Erinevus lehekülje "Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu" redaktsioonide vahel

resümee puudub
(→‎Töötajad: topelt 'on' eemaldamine, keeleline kohendamine)
Cambridge'i ülikoolile kuulub 114 raamatukogu.
 
Lisaks Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu viiele raamatukogule on igal teaduskonnal oma eriala raamatukogu, milles on keskmiselttavaliselt 30–150 tuhat raamatut, näiteks [[Seeley Ajalooraamatukogu]]l on üle 100 000 raamatu.
 
Samuti on oma raamatukogu igal kolledžil. Näiteks [[Trinity kolledž]]i [[Wreni raamatukogu]]le kuulub 200 tuhat000 raamatut, mis on trükitud enne aastat 1800. [[Corpus Christi kolledž]]i [[Parkeri raamatukogu]]l omab ühte maailma suurematest varakeskaegsetest Euroopa käsikirjade kogudest (üle 600 käsikirja).
 
Kokku on ülikoolil umbes 15 miljonit raamatut.
Scott on disaininud ka märgilise [[punane telefoniputka|punase telefoniputka]]. Tema loomingu hulka kuuluvad veel näiteks [[Liverpooli katedraal]], [[Waterloo sild]] ning [[Bankside'i elektrijaam]], kus praegu asub [[Tate Modern]]i kunstimuuseum.<ref>[http://ajakirikunst.ee/?c=kunstee-numbrid&l=et&t=katrin-kivimaa-tate-moderni-oppetunnid&id=317 Katrin Kivimaa. Tate Moderni õppetunnid.] (Vaadatud 30.03.2013.)</ref> Raamatukoguhoone on sarnane Scotti tööstusarhitektuuriga.
 
Hoone torni kõrgus on 48 m (2 meetrit madalam [[St John'si kolledž]]i kabelist ja 3 meetrit kõrgem [[King's College]]'i kabeli tipust). Kaasaegsete kinnitusel nimetas tollane [[varakantsler]] [[Neville Chamberlain]] seda avamisel "this magnificent erection"{{lisa viide}}, kuigi pärimus omistab seda fraasi ka kuningas [[George V]]-le. "Tumedale tornile" [[C. S. Lewis]]ele omistatavas romaanis "[[The Dark Tower]]" on see torn prototüübiks. Torni on paigutatud väheväärtuslikuks peetud kirjandus ning lugejaid sinna ei lasta. Seetõttu tekkis üliõpilastel ettekujutus, et seal hoitakse [[pornograafia]]t.<ref>[http://www.varsity.co.uk/news/873 Nothing racy in ‘tower of porn’]. ''[[Varsity]]'', 22. veebruar 2008.</ref>
 
Peahoonet on mitu korda laiendatud. Jaapani ja Hiina kogud on [[Tadao Aoi]] annetatud juurdeehituses [[Aoi paviljon]]is, mis avati 1998.
 
== Sundeksemplarid ==
Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu on üks kuuest Suurbritannia ja Iirimaa [[sundeksemplare saav raamatukogu|sundeksemplare saavast raamatukogust]] (ning üks kolmest Suurbritannia ja Iirimaa ülikooliraamatukogust), millel on õigus saada [[sundeksemplar]] mis tahes raamatust, perioodilisest väljaandest, kaardist ja heliloomingu salvestisest, mis antakse välja [[Suurbritannia]]s või [[Iirimaa]]l. Need raamatukogud on:
*[[Briti Raamatukogu]]<ref>[http://www.bl.uk/ THE BRITISH LIBRARY – The world's knowledge.] (Vaadatud 30.03.2013.)</ref>
*Oxfordi Ülikooli [[Bodleian Library]]<ref>[http://www.bodleian.ox.ac.uk/bodley Bodleian Library | Home.] (Vaadatud 30.03.2013.)</ref>
*[[Dublini Trinity Kolledži Raamatukogu]] [[Iirimaa]]l<ref>[http://www.tcd.ie/Library/ Trinity College Library Dublin: Trinity College Dublin, The University of Dublin, Ireland.] (Vaadatud 30.03.2013.)</ref>
*[[Walesi Rahvusraamatukogu]]<ref>[http://www.llgc.org.uk/index.php?id=2 Llyfrgell Genedlaethol Cymru – National Library of Wales.] (Vaadatud 30.03.2013.)</ref>
Igal aastal lisandub Cambridge<nowiki>'</nowiki>i Ülikooli Raamatukogusse umbkaudu 120 tuhat raamatut. Suurbritannia teistest sundeksemplare saavatest raamatukogudest erineb see raamatukogu asjaoluselle tõttupoolest, et suur hulk raamatuid asuvad avariiulitel. Osal raamatukogu lugejaskonnast (näiteks Cambridge<nowiki>'</nowiki>i Ülikooli akadeemilistel töötajatel ja kraadiõppuritel) on võimalik neid raamatuid koju laenutada.
 
==Kohvik==
Raamatukogu kollektsiooni kuuluvad näiteks:
* eksemplar 1455. aasta [[Gutenbergi Piibel|Gutenbergi Piiblist]]; see on varaseim Euroopa raamat, mille trükkimisel on kasutatud [[tinaladu]] (iga täht omaette tükk)
* [[John Dalbert-Acton, esimene parun Acton|lord Acton]]i (katoliiklik ajaloolane, [[uusaja ajaloo Regiuse professor]] 1885–1902) raamatukogu, mis sisaldab Euroopa ajalugu ja kirikuajalugu käsitlevaid raamatuid 15.–19. sajandist. Paljud neist raamatutest sisaldavad lord Actoni enda käega kirjutatud märkusi. Selle umbes 60 000 köitest koosneva raamatukogu sai ülikooli raamatukogu lord Actonilt päranduseks.
* [[Charles Darwin]]i kirjavahetuse ja raamatute arhiiv, mis pärineb tema tööraamatukogust, sealhulgas tema enda tööde eksemplarid
* Hansoni kogu, mis sisaldab olulisi raamatuid laevajuhtimise ja -ehituse kohta, samuti mereatlaseid, millest mõned pärinevad 16. sajandist
* Bradshaw' kogu - see sisaldab üle 14 000 köite, mis on kas Iirimaa-teemalised, trükitud Iirimaal või kirjutatud Iiri autorite poolt. Tegemist on ühe tähtsama omalaadse koguga maailmas. Kogu pärineb [[Henry Bradshaw]]'lt. Osa raamatutest on trükitud Iirimaal enne 1850. aastat.<ref name="Sayle">Charles Sayle. ''A Catalogue of the Bradshaw Collection of Irish Books in the University Library, Cambridge'', 3 köidet. Cambridge: The University Library. 1916.</ref>
* [[Cambridge University Press]]iga tihedalt seotud tüpograafi [[Stanley Morison]]i raamatukogu
* "Kuninglik raamatukogu", mis koosneb [[Ely piiskop]]i [[John Moore]]<nowiki>'</nowiki>i enam kui 30 tuhandest raamatust. Selle kogu pärandas ülikooli raamatukogule 1715. aastal kuningas [[George I]] (siit tuleneb kollektsiooni nimi).
Enne Jarvist oli 15 aastat raamatukogu direktoriks [[Peter Fox]] (1994–2009).
 
Varasematel aegadel on raamatukogus tööd juhtinud üle kahekümne viie aasta [[Augustus Theodore Bartholomew]]. Lisaks on antudSeda ametikohta pidanud veelka A. F. Scholfield (1923–1949), [[Eric Bertrand Ceadel]] (1967–1979), ja [[Frederick William Ratcliffe]] (1980–1994). 17. sajandil on raamatukogu juhatanud [[Abraham Wheelocke]].
 
Ülikooli raamatukogus on töötanud ka [[Henry Bradshaw]] ja [[Charles Edward Sayle]], kes koostas Cambridge'i Ülikooli Raamatukogu ajaloo 1278–1900.<ref name="Sayle"></ref>
== Viited ==
{{viited}}
 
 
== Kirjandus ==