Erinevus lehekülje "16. sajand Eestis" redaktsioonide vahel

== Kronoloogia ==
[[Pilt:Plettenberg.JPG|thumb|Wolter von Plettenbergi büst Cēsise Jaani kirikus]]
*[[1494]] – [[Moskva suurvürst]] sulges [[Hansa]] kaubakontori, Liivimaal hakati kartma sõda Moskvaga.
*[[1498]] – Liivimaa seisused otsustasid hakata valmistuma ennetavaks sõjaks Vene (Pihkva ja Moskva) vastu.
*[[1500]] – sõlmiti [[Wolter von Plettenberg]]i, [[Liivi ordu]] sõjaline liit [[Poola kuningas|Poola kuninga]] ja [[Leedu suurvürst]]i [[Aleksander (Poola kuningas)|Aleksanderi]], [[Riia peapiiskop]]i, [[Kuramaa piiskop|Kuramaa]], [[Saare-Lääne piiskop|Saare-Lääne]], [[Tallinna piiskop|Tallinna]] ja [[Tartu piiskop]]i vahel [[Moskva vürstiriiksuurvürstiriik|Moskva vürstiriigisuurvürstiriigi]] vastu, millega osapooled kohustusid 10 aasta jooksul mitte sõlmima vastasega [[separaatrahu]].
*[[1501]]–[[1502]] – [[Liivimaa-Moskva sõda]]. Liivimaalased tegid kaks retke Pihkvamaale ([[Opotška]] ja [[Ostrov]]ini), kuid ei suutnud linna vallutada. VenelasteMoskva suurvürstiriigi vägede vasturetk 1501/[[1502]] talvel oli taas ohvriterikas.
**[[1502]], [[13. september]] – toimus [[Smolino lahing]], mille liivimaalased võitsid. Seda on peetud otsustavaks pöördeks sõjas, kuid tõenäoliselt oli tegu siiski suhteliselt vähetähtsa lahinguga.
*[[1503]] – MoskvagaMoskva suurvürstiriigiga sõlmiti [[Leedu suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi]] vahendusel 6-aastane vaherahu.
*[[1508]] – [[Vana-Liivimaa|Liivimaa]] talupoegadelt võeti relvakandmise õigus
*[[1509]] – sõlmiti 14-aastane vaherahu VenegaMoskva suurvürstiriigiga, mida pikendati aastatel [[1521]], [[1531]] ja [[1551]].
*[[1521]] – [[Reformatsioon]] jõudis Liivimaale.
*[[1522]] – Maapäeval[[Maapäev]]al püüdsid piiskopid [[Martin Luther|Luther]]i õpetust ketserlikuks[[ketser]]likuks kuulutada, ent linnad ja vasallid olid sellele vastu.
[[Pilt:Martin Luther by Lucas Cranach der Ältere.jpeg|thumb|Martin Luther (1483–1546). [[Lucas Cranach vanem]]a maal ([[1529]])]]
*[[1523]] – [[Reformatsioon]] jõudis Tallinna ja Tartusse.
*[[1524]] – Tallinnas toimus kirikurüüste.[[Püha Katariina klooster|dominiiklaste kloostris]], [[Pühavaimu kirik|Pühavaimu]] ja [[Oleviste kirik]]utesse ning lõhkus [[pildirüüste|pühapilte, altareid ja muud kirikuinventarikirikus]], Tartusse jõudis radikaalne jutlustaja [[Melchior Hoffmann]].
*[[1525]] – Tartus toimus [[pildirüüste]]. Trükiti esimene eestikeelne raamat, [[katekismus]], mis pole aga säilinud. [[Saksa ordu]] [[Preisimaa]]l sekulariseeriti, kuid Liivi orduharu jäi alles.
*[[1526]] – Ordumeister Plettenberg sai [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] [[Saksa-Rooma keiser|keisri]] [[vasall]]iks.
*[[1530]] – [[Tallinna raekoda|Tallinna raekoja]] tuulelipuks pandi [[Vana Toomas]].
*[[1533]] – esimene teade [[mustlased|mustlastest]] Eestis.
*[[1554]] – Liivimaa-Moskva rahuläbirääkimised, kus viimane nõudis [[Tartu maks]]u tasumist. Liivimaalased nõustusid, omateada Tartu maksu kehtestamise lepingut järele vaatama, ja rahu sõlmiti 15 aastaks.
*[[1556]]–[[1557]] – [[Koadjuutorivaenus]].
*1557 – Vene[[Moskva tsaar]] keelas Pihkva kaupmeestel kaubelda läbi Liivimaa linnade ning andis käsu kaubelda kõigi välismaa kaupmeestega läbi [[Ivangorod]]i, milleks käskis ehitada Narva jõe äärde kaid ja linnuse; vene kaupmehed võisid kaubelda välismaa kaupmeestega ka teistes Vene linnades.
*[[1557]] – [[Posvoli rahu]], mille järel Moskva tsaar süüdistas Liivimaad vaherahutingimuste rikkumises ning Tartu maksu maksmatajätmises.
[[File:Gotthard Kettler.jpg|thumb|Gotthard Kettler, umbes 1565. aastal ([[19. sajand]]i repro)]]
*[[1558]]–[[1561]] – [[Vene-Liivi sõda]].
**[[1558]] – Jaanuari lõpul tungis Moskva tsaari sõjavägi tatarlase [[Šig-Alei]] juhtimisel Tartu piiskopkonda. Rüüsteretked toimusid ka Harju- ja Virumaale. Samal ajal tungisid sisse ka venelaste abiväed Viļaka piirkonnas ja Peipsi järvest põhja pool. Venelased jõudsid ka Järvamaale, laastati kogu Ida-Eesti, raskesti kannatada said Vastseliina, Rõngu, Rannu, Kongota, Kärkna, Laiuse, Põltsamaa ja Jõhvi külad. Seejärel korraldasid liivimaalased vasturetki Narva jõe idakaldale ning Pihkvamaale.
**1558, [[11. mai]] – venelasedvene väed vallutasid pärast tulekahju puhkemist [[Narva lahing (1558)|Narva]].
**1558 suvi – uus venelastevene vägede pealetung suure väega. 30. juunil vallutati [[Vastseliina piiskopilinnus]], [[18. juuli]]l [[Tartu piiramine (1558)|Tartu]]. [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] territoorium langes Moskva tsaari võimu alla.
**[[1559]] – aasta alguses toimusid venelastevene vägede rüüsteretked [[Aluliina]] ja [[Viļaka]] aladele. Suvel sõlmiti kuuekuuline vaherahu. Ordu püüdis veel enne vaherahu lõppu Tartut ja teisi valduseid tagasi vallutada, kuid edutult.
*1559 – [[Taani kuningas]] [[Frederik II]] ostis [[Saare-Lääne piiskop]]ilt [[Lääne-Eesti]] ja saared ([[Saaremaa]] ja [[Hiiumaa]]).
*[[1560]] – vene väed rüüstasid Põltsamaa, [[Ruhja]], Helme, Tarvastu ja Viljandi ümbrust. Sama aasta mais sooritasid venelased suure vene sõjaväega vallutusretke [[Viljandi]] vastu. [[2. august]]il sai ordu [[Härgmäe lahing]]us lüüa. [[Viljandi piiramine (1560)|Viljandi langes]] [[20. august]]il, [[Paide piiramine (1560)|Paide]]t aga ei suudetud vallutada.
*[[1561]] – Vana-Liivimaa jagati lõplikult Rootsi, Taani, Poola ja Vene vahel.
**[[4. juuni]] Harjumaa ja Virumaa vasallid andsid end Rootsi kaitse alla
**[[6. juuni]] Tallinn andis end Rootsi kaitse alla
**[[28. november]] [[Vilniuse pakt]] (pacta subiectionis) – Liivi ordu ja Riia piiskop andsid end Poola kuninga kaitse alla
*[[1562]], [[3. märts]] – Lõppes [[Vana-Liivimaa]] eksistents. [[Gotthard Kettler]] loobus ametlikult ordumeistri tiitlist, saades [[Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik|Kuramaa ja Zemgale hertsogina]] Poola kuninga vasalliks.
*[[1563]] – suri Riia peapiiskop [[Wilhelm von Hohenzollern]], [[1566]]. aastal likvideeriti lõplikult ka [[Riia peapiiskopkond]].
 
58 360

muudatust