Orest Niinemäe: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 90.190.239.233 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Amherst99.
PResümee puudub
4. rida:
Ta sündis Vana-Vändra vallas [[Võidula mõis]]a klaasivabriku kõrtsi rentniku Mihkel Baumthali teise pojana. [[1914]] suleti kõrts sõja tõttu ja pere kolis Nisuaugule. [[1916]] haigestus kogu pere peale Oresti [[verine kõhutõbi|verisesse kõhutõppe]]. Pärast venna Magnuse surma saatis ema Katta poja vanaisa juurde elama. 1918 läks Orest samas vallas asuvasse [[Andersaru]] kooli. Jaanuaris 1922 suleti Andersaru kool ning Orest hakkas käima [[Vändra]] 6-klassilises [[kihelkonnakool]]is. 1924. aasta kevadel lõpetas Orest selle kooli ning proovis astuda [[Tallinna õpetajate seminar]]i, kuhu teda ei võetud vastu. Asus õppima Vändra Põllumajanduslikku Ühisgümnaasiumi, mille lõpetas 1929. aasta juunis.
 
Vaatamata isa vastuseisule võttis osa [[Tallinna Pedagoogium]]i aiandusharu loengutest. [[1930]] saatis direktor August Kuks Oresti Tallinnas Lasnamäel toimunud vabariiklikule põllumajandusnäitusel lehmalüpsivõistlustele, kus ta sai II koha. Auhinnaga kaasnes kooli stipendium ja tasuta koht internaadis. 1931. aastal lõpetas Orest Niinemäe Pedagoogiumi. Kandideeris õpetajakohtadele [[Hiiumaa]]l, [[Tartumaa]]l ja [[Pärnumaa]]l, kuid majanduskriisi tõttu tööd ei saanud. Töötas [[1931]]. aasta Vändra 4-klassilises ja Vändra 5 – 6-klassilises algkoolis ja [[Vändra Gümnaasium]]is palgalise praktikandina.
 
[[1. veebruar]]il [[1932]] määrati ta õpetajaks Pärnumaa [[Enge vald|Enge valla]] [[Pööravere]] algkooli. Seal algas tema ühiskondlik tegevus [[Agnes Taar]]i näidendi "Emake meenutab" lavastamisega. Aastal [[1933]] valiti ta Vana-Vändra valla [[Pärnjõe]] 6-klassilisse algkooli õpetajaks.
 
[[17. mai]]l [[1935]] eestistas oma nime Baumthalist Niinemäeks. [[1938]] korraldas Vändras [[Karl Ernst Särgava]] 70. sünnipäeva tähistamise, kus talle anti üle album Vändra minevikust fotode näol. Samal aastal läbis raamatukogu juhataja kursused, kuid oli sunnitud Pärnjõelt lahkuma, kuna ei tahtnud saada kooli juhatajaks ega [[kaitseliit]]laseks.
12. rida:
Asus [[Viljandi]]sse asendusõpetajaks ja sai juba samal aastal Viljandimaa Pedagoogilise kabineti juhatajaks. [[1939]]. aastal külastas kõiki Põhja-Viljandimaa koole ning ühendas nende koolide aiandusalase tegevuse. [[29. juuni]]l [[1940]] abiellus Ellen-Blandiine Jamsiga [[Viljandi Pauluse kogudus]]es. [[1940]] asus Viljandi I Mittetäiusliku Keskkooli õpetajaks. Novembris kutsuti tagasi tööle Viljandi Maavalitsusse. 1941. aasta juulist määrati [[Viljandi I Algkool]]i õpetajaks.
 
[[1942]] taotles ta Viljandi ja [[Tartu]] arstidelt tõendeid, et on sõjaväeks kõlbmatu. 14. augustil sündis perre tütar Sirje Niinemäe. 1943 töötas Viljandi Naiskutsekooli aiandusõpetajana. [[24. juuni]]l [[1944]]. a.aastal sündis perre tütar Anu Niinemäe.
 
1944. aasta sügisel asus ta Viljandi Mittetäielikku Keskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetajaks, mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke, kust vabanes ja ühtlasi pääses ka [[Saksamaa]]le saatmisest. [[1946]] loobus kohast Viljandi Mittetäiuslikkus Keskkoolis ja jäi tööle tehnikumi. 1949 tehnikum likvideeriti ja Orest Niinemäe määrati [[Viljandi II Keskkool]]i ajaloo ja bioloogia õpetajaks. [[26. mai]]l [[1949]].a. aastal sündis tütar Tiina Niinemäe.
 
[[1950]] viidi ta üle Viljandi Rajooni Pedagoogilise Kabineti juhatajaks. [[1953]]. aastal lahkus Viljandi II Keskkoolist ning korraldas Pärnjõel raamatuaasta. [[1954]]. aastal korraldas Orest Niinemäe Viljandis esimesed pedagoogilised loengud. [[1956]]. aastast korraldas Orest Niinemäe lastevanemate konverentse. [[1959]] koostas ta 2 – 4 klassi koduloo programmi. [[1969]] jäi Orest Niinemäe pensionile ning suri [[1988]]. aastal Viljandis.