'''Rahapesu''' tähendab [[kriminoloogia]]s kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud [[vara]] tõelise olemuse, ja päritoluga seotud õiguste varjamistevarjamist või saladuses hoidmist, samuti vara kasutamist eesmärgiga varjata või hoida saladuses varaselle ebaseaduslikku päritolu.
{{Sisukord paremale}}
RAHAPESU JA TERRORISMI RAHASTAMISE TÕKESTAMISE SEADUSe § 4. sõnastuses
14. rida:
==Rahapesu ajalugu==
Mõistet "rahapesu" kasutasid esmakordselt 1930. aastatel USA Riigikassa agendid, kes püüdsid New YorkiYorgi Itaalia päritolu Ameerika Ühendriikide orgniseeritudorganiseeritud kuritegevuse juhtfiguuri [[Al Capone]]'i kohta süütõendeid koguda. Kuna 20. sajandi esimesel poolel oli vähestel inimestel kraanivesi ja veel vähematel pesumasin, siis pesumajad olid tavalised asjad. Al Capone'il ja ta jõugul oli aga sadu pesumajasid [[Chicago]]s ja väljaspool seda. Nad maskeerisid teenistust, mis tuli ebaseaduslikust alkoholiärist (vt Ameerika ühendriikideÜhendriikide ajaloos kuiva seaduse aega), kui ausalt tulnud raha pesumajadelt. Sellel ajal polnud ühtegi USA seadust, mis oleks rahapesu pidanud süüteoks, kuid lõpuks mõisteti Capone siiski süüdi maksudest kõrvale hiilimises. USA oli esimene riik, kes võttis vastu rahapesuseaduse, kuid nad asusid seda asuti uurima alles 20. sajandi lõpus, kunamil Põhja-Ameerikas suurenes järsult [[kokaiin]]i populaarsus. 1970–19801970.–1980. aastatel sai Lõuna-[[Florida]]st maailma rahapesu keskus.
==Rahapesu ja selle tõkestamine Eestis==
Eestis võeti vastu kuritegeliku tulu legaliseerimise tõkestamiseks vastu "Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus" [[25. november]] 1998. aastal, mida on täiendatud ja muudetud 2000., 2001., 2002., 2003., 2004., 2005,. ja 2009<ref>[http://www.e24.ee/124309/rahapesuseadus-muutub-karmimaks/ Rahapesuseadus muutub karmimaks], E24.ee, 27.05.2009</ref>. aastal. Rahapesu tõkestamise seaduse kohaselt on põhilisteks aruandluskohuslasteks ja hoolsusmeetmete täitjateks oma klientuuri poolt teostatava majandustegevuse jälgimisel [[Eesti krediidiasutuste loend|Eesti krediidiasutused]]<ref>Piret Reiljan, [http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=3904/uud_uudidx_390403 Pangad hakkavad kliendi järel nuhkima], Äripäev, 28.03.2008</ref>.
