Amalienborgi loss: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
48. rida:
Pärast krahvi surma müüdi loss pärandusena Restrupi mõisale, kuid perekond nõudis, et krahvi vappi mitte kunagi hoonest ei eemaldataks. Krahvi vapp ripub praegu lossis kõrvuti monarhi vapiga.
 
[[1794]] ostis lossi kuningas [[Christian VII]] poolvend [[Frederik (Taani ja Norra kroonprints)|Frederik]], kelle käsul kunstnik ja arhitekt [[NikolaiNicolai Abildgaard]] tõi sisekujundusse Prantsuse [[ampiirstiil]]i elemente. Loss sai oma nime kroonprints Frederiki poja, [[Christian VIII|Christian Frederiki]] järgi, kes kasvas selles lossis, võttis pärast isa surma [[1805]]. aastal lossi üle ning sai Christian VIII nime all [[1839]]. aastal kuningaks.
 
Christian VIII suri [[1848]] ja leskkuninganna Caroline Amalie [[1881]]. Aastail [[1885]]–[[1898]] kasutas lossi välisministeerium. 1898 kolisid lossi [[Christian X|kroonprints Christian]] (kuningana Christian X) ja [[Alexandrine (Taani kuninganna)|kroonprintsess Alexandrine]]. Pärast Christian X surma oli loss prints [[Knud (Taani prints)|Knudi]] kasutuses.
55. rida:
 
[[1980]] viidi läbi renoveerimistööd ning lossi kolis [[Frederik (Taani kroonprints)|kroonprints Frederik]]. Lisaks paigutati lossi kuninganna teatmeteoste raamatukogu ning [[Glücksburgid]]e muuseum. Muuseum esitleb originaalsisustusega eraruume aastaist [[1863]]–[[1947]].
 
 
===Frederik VIII loss===