Erinevus lehekülje "Amalienborgi loss" redaktsioonide vahel

Pärast krahvi surma müüdi loss pärandusena Restrupi mõisale, kuid perekond nõudis, et krahvi vappi mitte kunagi hoonest ei eemaldataks. Krahvi vapp ripub praegu lossis kõrvuti monarhi vapiga.
 
[[1794]] ostis lossi kuningas [[Christian VII]] poolvend [[Frederik (Taani ja Norra kroonprints)|Frederik]], kelle käsul kunstnik ja arhitekt [[NikolaiNicolai Abildgaard]] tõi sisekujundusse Prantsuse [[ampiirstiil]]i elemente. Loss sai oma nime kroonprints Frederiki poja, [[Christian VIII|Christian Frederiki]] järgi, kes kasvas selles lossis, võttis pärast isa surma [[1805]]. aastal lossi üle ning sai Christian VIII nime all [[1839]]. aastal kuningaks.
 
Christian VIII suri [[1848]] ja leskkuninganna Caroline Amalie [[1881]]. Aastail [[1885]]–[[1898]] kasutas lossi välisministeerium. 1898 kolisid lossi [[Christian X|kroonprints Christian]] (kuningana Christian X) ja [[Alexandrine (Taani kuninganna)|kroonprintsess Alexandrine]]. Pärast Christian X surma oli loss prints [[Knud (Taani prints)|Knudi]] kasutuses.
 
[[1980]] viidi läbi renoveerimistööd ning lossi kolis [[Frederik (Taani kroonprints)|kroonprints Frederik]]. Lisaks paigutati lossi kuninganna teatmeteoste raamatukogu ning [[Glücksburgid]]e muuseum. Muuseum esitleb originaalsisustusega eraruume aastaist [[1863]]–[[1947]].
 
 
===Frederik VIII loss===
54 166

muudatust