Antenn: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
8. rida:
Antennid on hädavajalik komponent kõigis [[raadio]]t kasutavates [[Elektriseade|seadmetes]]. Neid kasutatakse [[ringhääling]]us, [[televisioon]]is, [[telekommunikatsioon]]is, [[radar]]is, [[mobiiltelefon]]ides, [[satelliitside]]s ja ka teistes seadetes, nagu [[juhtmevaba mikrofon]], [[sinihammas]]t kasutavad seadmed, [[WiFi]]ga seadmed ning [[RFID]] märgised kaupadel.
Tavaliselt koosneb antenn [[metall]]ist [[elektrijuht]]idest, mis on ühendatud (enamasti läbi [[ülekandeliin]]i) [[Raadiosaatja|saatja]] või [[Raadiovastuvõtja|vastuvõtjaga]]. Saatja poolt tekitatav võnkuv [[elektron]]ide vool antennis tekitab ümber elementide võnkuva [[Magnetväli|magnetvälja]]. Elektronide [[laeng]] tekitab pikki elemente võnkuva [[Elektriväli|elektrivälja]]. Kui need ajas muutuvad väljad on tekitatud õigete proportsioonidega, kiirgavad liikuva elektromagnetlainena antennist [[ruum]]i. Vastuvõtt toimub teisi pidi. Saabuvad võnkuvad elektri- ja magnetväljad rakendavad antenni elementide sees olevatele elektronidele [[jõud]]u. See sunnib neid edasi-tagasi liikuma, mis tekitab antennis võnkuvat voolu.
Antennid võivad hõlmata ka peegeldavaid ja suunavaid osi, mis pole saatja või vastuvõtjaga ühenduses. Sellised osad võivad olla parasiitelemendid, [[paraboolpeegel]], [[Ruuporantenn|ruuporid]]. Nende eesmärk on suunata raadiolaineid vihuks või mõneks muuks soovitavaks mustriks. Antenne disainitakse raadiolaineid vastu võtma ja saatma kõigist suundadest võrdselt või siis saatma ühte kindlasse suunda ning vastu võtma ainult kindlast suunast.
Aastal [[1888]]. ehitas saksa füüsik [[Heinrich Hertz]] esimesed antennid, et tõestada [[James Clerk Maxwell]]i ennustatud elektromagnetlainete eksistentsi. Hertz paigutas nii saatjal kui vastuvõtjal [[Paraboolpeegel|paraboolpeegli]] [[fookus]]esse [[dipool antenn]]i. Ta avaldas oma tööd ajakirjas ''[[Annalen der Physik und Chemie]]'' (vol. 36, 1889).
== Viited ==
| |||