Charles Babbage: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
4. rida:
 
==Sünd==
 
Babbage'i sünnikoht on pidevalt vaidlustatud, aga tõenäoliselt sündis ta Inglismaal Londonis aadressil 44 Crosby Row Walworth Road. Larcomi tänava ja Walworth Roadi ristmikul mälestab Babbage't sinine aumärk.
Ta sünnikuupäev on The Times'i järelehüüdele toetudes 26. detsember 1792. Pärast The Times'i ilmumist kirjutas aga üks Charles'i nõbu, et Babbage'i sünniaasta on hoopiski 1791. St. Mary Newingtoni kihelkonna register näitab aga, et Babbage ristiti 6. jaanuaril 1792, sisaldades sealhulgas ka sünniaastat, milleks oli 1791. Babbage'i isa, Benjamin Babbage, oli Praedide, kes omasid Bittoni kinnisvara Teignmouthis, panganduspartner. Ta ema oli Betsy Plumleigh Teape. 1808. aastal kolis Babbage'i pere vanasse Rowdeni majja Ida-Teignmouth'is ja Benjamin Babbage'st sai ohvitser, kes tegutses St. Michaeli kiriku läheduses . <ref name="test">[http://en.wikipedia.org/wiki/Charles_Babbage Varajane aeg] </ref>
 
==Haridus==
 
Charlesi isa raha lubas tal saada juhiseid paljudelt koolidelt ja õpetajatelt samaaegselt tema algharidusega. Umbes 8 aasta vanuselt saadeti ta Alphingtoni maakooli Exeteri lähedal, toibumaks eluohtlikust palavikust. Ta vanemad arvasid, et ta aju ei suutnud nii palju infot omastada ja Babbage tundis, et see suur jõudeelu võis olla põhjuseks mõnedele tema lapsikutele argumentatsioonidele. Lühikest aega käis ta Kuningas Edward VI grammatikakoolis Totnesis, Lõuna-Devonis, aga tema tervis sundis teda taaskord eraõppele üle minema. Siis liitus ta 30 õpilaselise Holmwoodi akadeemiaga Bakeri tänaval Enfieldis, kus tema õppejõuks sai reverend Stephen Freeman. Akadeemial oli hästivarustatud raamatukogu, mis süvendas Babbage'i matemaatikaarmastust. Ta õppis koos kahe eraõppejõuga pärast akadeemiast lahkumist. Neist esimene oli vaimulik Cambridge'i lähedalt ja teine oli Oxfordi õppejõud, kellelt Babbage õppis piisavalt põhitõdesid, et ta võetaks Cambridge'i vastu. Babbage saabus Trinity kõrgkooli Cambridge'i 1810. aastal. Ta oli lugenud ulatuslikult Leibnizi, Joseph Louis Lagrange'i, Thomas Simpsoni ja Lacroix'i teoseid ja oli tõsiselt pettunud Cambridge'i matemaatilises õpetuses. Vastusena sellele, tema, John Herschel, George Peacock ja paljud muud sõbrad moodustasid 1812. aastal grupi ''Analüütilime Ühiskond''. Babbage, Herschel ja Peacock olid samuti lähedased sõbrad tulevase kohtuniku ja teaduspatrooni Edward Ryaniga. Õpilasena oli Babbage ''Kummituste Klubi'' liige, mis tegeles üleloomuliku uurimisega ning samuti oli ta ''Väljavõtjate Klubi'' liige, mis pühendus liikmete vabastamisele vaimsetest haigustest juhul kui keegi oli haige. 1812 saadeti Babbage Peterhouse'i Cambridge'i. Ta oli parim matemaatik Peterhouse'is, aga ei lõpetanud ühegi autasuga. Selle asemel sai ta 1814 ilma eksamita oma aukraadi.<ref name="Education">[http://www2.stetson.edu/~efriedma/periodictable/html/Ba.html Haridus]</ref>
 
==Abielu, pere ja surm==
 
[[25. juuli]]l [[1814]] abiellus Babbage Georgiana Whitmore'iga St.Michaeli kirikus Teignmouthis Devonis. Enne kui nende elukohaks sai Londonis 5 Devonshire Street Portland Place, elas paar Dudmaston Hallis, Shropshire's. Charles'il ja Georgianal oli 8 last, kuid ainult 4 – Benjamin Herschel, Geogriana Whitmore, Dugald Bromhead ja Henry Prevost – elasid lapsepõlve üle. Charles'i naine Geogriana suri Worcesteris 1. septembril 1827, samal aastal kui ta isa, nende teine poeg Charles ja nende vastsündinud poeg Alexander. Tema järgnev otsus veeta aasta ringi reisides oli peamiseks põhjuseks, miks tema konstruktioonidesse tuli paus. Charles Babbage suri 79 aasta vanuselt 18. oktoobril 1871 ja ta on matmispaik on ''London Kensal Green Cemetery''. Horsley väidetele toetudes suri Babbage neerupuudulikkusesse. 1983. aastal avastas ja avalikustas lahkamise tulemused tema poja-poja-pojapoeg. Originaali koopia on samuti saadaval. Pool Babbage'i aju on säiliatud ''Hunteriani muuseumis'' Londonis. Teine pool tema ajust on näitusel teadusmuuseumis Londonis. Tema noorim poeg, Henry Prevost Babbage(1824–1918), läks isa jälgedes ja valmistas 6 erinevat töötavat automaatilist kalkulaatorit, toetudes oma isa disainidele. Üks neist masinatest saadeti Harvardi ülikooli, kus see avastati hiljem Howard H. Aikeni poolt. Hetkel on see masin nähtaval teadusmuuseumis Londonis.<ref name="marriage">[http://www.computerhistory.org/babbage/charlesbabbage/ Isiklik elu ja surm]</ref>
 
==Arvutite ehitus==
 
Babbage'i masinad olid esimeste mehhaaniliste arvutite hulgas, kuigi nad ei olnud päris valmis ning selle põhjuseks oli enamjaolt rahapuudus, aga ka mõned isiksuseprobleemid. Babbage juhtis mõnede auruvõimsusel töötavate masinate ehitust, mis toetusid sellele, et arvutused saab teha mehhaniseerituks, ning ka seda saatis väike edu. Kuigi Babbage'i masinad olid mehaanilised ja kohmakad, siis vaatamata sellel oli nende põhiehitus väga sarnane modernsele arvutile. Andmed ja programmimälu olid eraldatud, operatsioonid olid ehitusel baseeruvad ja kontrollimisüksus võis teha tingimuslikke hüppeid ning masinal oli eraldatud I/O(sisestus/väljastus) üksused. Rohkem kui 10 aastat toetas valitsus tema projekti, kuid hiljem hakati Babbage'is kahtlema ning seetõttu katkestati tema rahastamine.<ref name="design">[http://en.wikipedia.org/wiki/Analytical_Engine Arvutite disaini põhimõtted]</ref>
 
==Automaatne kalkulaator==
 
Babbage'i ajal olid numbrilised tabelid arvutatud inimeste poolt, keda kutsuti ''arvutiteks'', mis tähendas isikut, kes arvutab. Cambridge'is nägi ta selles inimesejuhitud protsessis suurt eksimusriski ning alustas oma elutööd üritades arvutada tabelid mehhaaniliselt.Ta alustas 1822 luues mehhaanilise kalkulaatori, mille ülesandeks oli arvutada polünoomifunktsioonide väärtused. Erinevalt teistest tolle aja üritustest, Babbage'i masin oli ehitatud arvutamaks väärtusteseeriaid automaatselt. Kasutades piiratud erinevuste meetodit,oli võimalik vältida vajadust korrutamiseks ja jagamiseks. 1820ndate aastate alguses töötas Babbage oma esimese automaatilise kalkulaatori prototüübil. Mõned prototüübi osad on endiselt nähtaval teadusajaloomuuseumis Oxfordis. See prototüüp arenes esimeseks automaatseks kalkulaatoriks. See jäi terviklikult lõpetamata, lõpetatud osad on nähtaval teadusmuuseumis Londonis. Esimene kalkulaator oleks olnud valmistatud umbes 25 000st osast, kaalunud 13,6 kilogrammi ja oleks olnud umbes 2,4 meetri kõrgune. Kuigi Babbage sai projekti jaoks küllaldaselt toetusi, jäi see siiski lõpetamata. Hiljem lõi ta täiustatud versiooni '' Automaatne kalkulaator number 2 '', mida ei valmistatud kuni aastateni 1989–1991. See masin tegi oma esimese arvutuse Londoni teadusmuuseumis taastades tulemused 31 numbrini, palju rohkem kui tavaline moodne taskukalkulaator.
 
 
===Lõpetatud mudelid===
Londoni teadusmuuseum on valmistanud 2 automaatset kalkulaatorit, mis lähtuvad Babbage'i ''Automaatse kalkulaatori number 2'' plaanidel. Üks kuulub muuseumile; teine, mille omanikuks on tehnoloogia multimiljonär Nathan Myhrvold, oli näitusel Arvutiajaloomuuseumis Mountain View's Californias 10ndal10. mail 2008. Kaks mudelit, mis on valmistatud, ei ole identsed; kuni esimese Londoni teadusmuuseumi ''Automaatse kalkulaatori number 2'' kokkupanekuni ei olnud sellest masinast mitte ühtegi mudelit.<ref name="automatic">[http://www.ideafinder.com/history/inventors/babbage.htm Automaatne masin ja lõpetatud tööd]</ref>
 
Londoni teadusmuuseum on valmistanud 2 automaatset kalkulaatorit, mis lähtuvad Babbage'i ''Automaatse kalkulaatori number 2'' plaanidel. Üks kuulub muuseumile; teine, mille omanikuks on tehnoloogia multimiljonär Nathan Myhrvold, oli näitusel Arvutiajaloomuuseumis Mountain View's Californias 10ndal mail 2008. Kaks mudelit, mis on valmistatud, ei ole identsed; kuni esimese Londoni teadusmuuseumi ''Automaatse kalkulaatori number 2'' kokkupanekuni ei olnud sellest masinast mitte ühtegi mudelit.<ref name="automatic">[http://www.ideafinder.com/history/inventors/babbage.htm Automaatne masin ja lõpetatud tööd]</ref>
 
==Esimene täisautomaatne arvutusmasin==
Varsti pärast automaatse kalkulaatori tegemise põrumist alustas Babbage uue ja raskema, täisautomaatse arvutusmasina, disainimist. Masin ei ole üksik lõpetatud projekt, vaid kogum õnnestunud disainidest, millega ta tegeles kuni oma surmani 1871. aastal. Põhiline erinevus kahe masina vahel on see, et täisautomaatset arvutusmasinat saab programmeerida kasutades ''löödud kaarte''. Ta taipas, et programmid saab panna nendesse ''kaartidesse'', nii et isik peab algselt ainult programmi looma ja siis panema ''kaardid'' masinasse ja laskma sellel töötada. Täisautomaatne masin oleks kasutanud Jacquardi löödud kaartide silmuseid, et kontrollida mehhaanilist kalkulaatorit, mis oleks kokku pannud tulemused baseerudes eelnevate arvutuste tulemustele. See masin oli ka mõeldud töötamaks ka sellistel detailidel, mida kasutatakse moodsates arvutites, näiteks järjestikune kontroll ja hargnevus ning see oleks olnud esimene mehaaniline seade, mis oleks olnud Turingi masinale vastavate võimalustega. [[Ada Lovelace]], imetlusväärne matemaatik ja üks väheseid inimesi, kes täismahus mõistis Babbage'i ideesid, lõi täisautomaatse arvutusmasina jaoks programmi. Oleks täisautomaatne arvutusmasin valmis ehitatud, siis tema programm oleks oleks olnud võimeline arvutama Bernoulli numbrite järjestust/jada. Tänu sellele tööle on Lovelace'le kingitud esimese arvutiprogrammeerija tiitel. 1979ndal1979. aastal anti kaasaegsele programmkeelele tema auks nimi Ada. Teadlased Ühendkuningriigis töötavad multimiljondollarilise projekti kallal, konstrueerimaks Babbage'i täisautomaatset arvutusmasinat.<ref name="first">[http://www.computerhistory.org/babbage/engines/ Täisautomaatne masin]</ref>
 
Varsti pärast automaatse kalkulaatori tegemise põrumist alustas Babbage uue ja raskema, täisautomaatse arvutusmasina, disainimist. Masin ei ole üksik lõpetatud projekt, vaid kogum õnnestunud disainidest, millega ta tegeles kuni oma surmani 1871. aastal. Põhiline erinevus kahe masina vahel on see, et täisautomaatset arvutusmasinat saab programmeerida kasutades ''löödud kaarte''. Ta taipas, et programmid saab panna nendesse ''kaartidesse'', nii et isik peab algselt ainult programmi looma ja siis panema ''kaardid'' masinasse ja laskma sellel töötada. Täisautomaatne masin oleks kasutanud Jacquardi löödud kaartide silmuseid, et kontrollida mehhaanilist kalkulaatorit, mis oleks kokku pannud tulemused baseerudes eelnevate arvutuste tulemustele. See masin oli ka mõeldud töötamaks ka sellistel detailidel, mida kasutatakse moodsates arvutites, näiteks järjestikune kontroll ja hargnevus ning see oleks olnud esimene mehaaniline seade, mis oleks olnud Turingi masinale vastavate võimalustega. [[Ada Lovelace]], imetlusväärne matemaatik ja üks väheseid inimesi, kes täismahus mõistis Babbage'i ideesid, lõi täisautomaatse arvutusmasina jaoks programmi. Oleks täisautomaatne arvutusmasin valmis ehitatud, siis tema programm oleks oleks olnud võimeline arvutama Bernoulli numbrite järjestust/jada. Tänu sellele tööle on Lovelace'le kingitud esimese arvutiprogrammeerija tiitel. 1979ndal aastal anti kaasaegsele programmkeelele tema auks nimi Ada. Teadlased Ühendkuningriigis töötavad multimiljondollarilise projekti kallal, konstrueerimaks Babbage'i täisautomaatset arvutusmasinat.<ref name="first">[http://www.computerhistory.org/babbage/engines/ Täisautomaatne masin]</ref>
 
==Muud saavutused==
1824ndal1824. aastal omistati Babbage'le auhind ''Gold Medal of the Royal Astronomical Society''. Ta oli selle ühenduse üks asutajaliige ning üks vanemaid elavaid liikmeid.
 
1824ndal aastal omistati Babbage'le auhind ''Gold Medal of the Royal Astronomical Society''. Ta oli selle ühenduse üks asutajaliige ning üks vanemaid elavaid liikmeid.
Aastast 1828 kuni 1839 oli Babbage ''Lucasian Professor of Mathematics'' Cambridge'i ülikoolis. Ta osales väga paljudes teaduslikes uurimistöödes ning omas suurt tähtsust ''Astronomical Society'' asutamisel aastal 1820 ning ''Statistical Society'' asutamisel aastal 1834. Ta unistas siiski mehhaanilise arvutusmasina disainimisest.
1832 valiti Babbage ''Foreign Honorary Member of the American Academy of Arts and Sciences''.
Babbage saavutas märkimisväärseid tulemusi ka krüptograafias.
1838ndal1838. aastal leiutas Babbage lokomotiivi. See oli rauast ese, mille ülesandeks oli raja puhastamine takistustest ning see kinnitati veduri ette.
Babbage leiutas ka oftalmoskoobi ehk silmapeegli, kuid kuigi ta andis selle füüsikule testimiseks, see unustati, ning seade tuli kasutusele pärast [[Hermann von Helmholtz]]'i iseseisvat väljamõtlemist.
Babbage kandideeris Finsbury alevi kaudu kaks korda ka parlamenti. 1832 tuli ta viie kandidaadi seas kolmandaks, kuid 1834ndal1834. aastal oli ta neljast kandidaadist viimane.<ref name=saavutused">[http://knol.google.com/k/charles-babbage# Autasud ja tunnustused]</ref>
 
==Mälestus==
 
Babbage't on mälestatud paljude omistatud tiitlite, viidete ning nimedega. Näiteks: ''the crater Babbage on the Moon'' ja ''Charles Babbage Institute'' on nimetatud tema järgi. Suur Babbage loengusaal Cambridge'i ülikoolis mälestab samuti tema aega selles ülikoolis.
#<br>''British Rail'' nimetas lokomotiivi tema järgi 1990ndatel1990. aastatel, see oli küll ühe programmi raames, kus tuli lokomotiividele nimed anda kuulsate ja tähtsate teadlaste nimede järgi.</br>
#<br>''The University of Plymouth'' mälestab Charles Babbage't Babbage'i ehitisega ning seal baseerub ülikooli arvutusosakond.</br>
#<br>''The IT Service of Cambridgeshire'' County Council baseerub Babbage'i majal Castle Park'i kontorikompleksil Cambridge's.</br>
#<br>''Monk's Walk School'', seal on kiviplokk nimega "Babbage", mälestamaks tema teadustööd.</br>
#<br>Chessingtonis,''Royal Borough of Kingston upon Thames'', tee uues elamurajoonis on nimetatud Charles Babbage Close.</br>
#<br>''The Babbage programming language for GEC 4000 series minicomputers'' on tema järgi nimetatud.</br>
#<br>Charles Babbage etendub kui suurepärane mõtleja 2008nda aasta strateegiavideomängus ''Civilization Revolution''.</br>
#<br>Totnesi muuseumis on ''Babbage Room'', Totnesis veetis Babbage oma noorusaja.</br>
#<br>1 Dorset St, London on roheline märk mälestamaks tema 40 aastat sellel tänaval.</br>
<ref name="memory">[http://www.answers.com/topic/charles-babbage Mälestus ja aunimetused]</ref>
 
==Viited==
{{viited}}
 
<references/>
 
 
==Kasutatud allikad==
 
#http://www.charlesbabbage.net/charles-babbage-inventions.html
#http://www.thocp.net/biographies/babbage_charles.html