Erinevus lehekülje "Württembergi kuningriik" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P (Robot: muudetud 29 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata)
{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2013}}
 
 
{{Infobox Endine riik
|nimi = Württembergi kuningriik<br>''Königreich Württemberg''
|lipp = [[FilePilt:Flagge Königreich Württemberg.svg|125px]]
|lipp-tekst = [[Württembergi kuningriigi lipp]]
|vapp = [[FilePilt:Coat of Arms of the Kingdom of Württemberg, 1817.svg|100px]]
|vapp-tekst = [[Württembergi kuningriigi vapp]]
|asukoht = [[FilePilt:Map-DR-Wuerttemberg.svg|250px]]<br>Württembergi kuningriigi asukoht Saksa keisririigis.
|algusaasta = '''[[1806]]'''
|loppaasta = '''[[1918]]'''
|pealinn = [[Stuttgart]]
|hümn = [[Württemberger Hymne]]
}}
 
'''Württembergii kuningriik''' ([[saksa keel|saksa]] ''Königreich Württemberg'') oli [[kuningriik]] [[Saksamaa]]l [[1806]]–[[1918]].
[[Pilt:KgrWuerttemberg.png|thumb|Württembergi kuningriik nii, nagu see eksisteeris Napoleoni sõdade lõpust kuni [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõpuni. Aastatel 1815 kuni 1866 oli see [[Saksa Liit|Saksa Liidu]] liikmesriik ja aastatel 1871 kuni 1918 oli see [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] liiduriik.]]
[[Pilt:Württembergische Königskrone-MFr-3.jpg|thumb|[[Württembergi kroon]]]]
[[Pilt:Einstein1921 by F Schmutzer 4.jpg|thumb|[[Albert Einstein]] sündis Württembergi kuningriigis 14. märtsil 1879.]]
[[Pilt:Meyers b16 s0772a.jpg|thumb|Württembergi kuningriigi ja [[Hohenzollerni provints]]i kaart aastal 1888.]]
 
'''Württembergi kuningriik''' ([[saksa keel|saksa]] ''Königreich Württemberg'') oli riik [[Saksamaa]]l, mis eksisteeris aastatel 1806 kuni 1918, paiknedes tänapäeva [[Baden-Württemberg]]i territooriumil. Kuningriik oli jätkuks [[Württembergi hertsogkond|Württembergi hertsogkonnale]], mis tekkis aastal 1495. Enne aastat 1495 koosnes [[Württembergi valitsejate loend|Württembergi valitsev dünastia]] krahvidest, kes valitsesid vaid osakest [[Švaabimaa hertsogkond|Švaabimaa hertsogkonnast]], mis lõpetati pärast [[Konradin]]i surma aastal 1268.
 
Württembergi kuningriigi piirid, defineeritud aastal 1813, paiknesid 47°34' ja 49°35' põhjalaiuste ning 8°15' ja 10°30' idapikkuste vahel. Pikim ulatus põhjast lõunasse oli 225 km ja pikim ulatus idast läände oli 160 km. Piiri kogupikkus oli 1800 km ja riigi pindala oli 19 508 km².
 
Kuningriik piirnes [[Baieri]]ga idast ja [[Baden]]iga mujalt. Lõunas oli lühike piir [[Hohenzollerni provints|Hohenzollern]]i ja [[Bodeni järv]]ega.
 
== Ajalugu ==
 
{{vaata|Württembergi ajalugu}}
 
=== Friedrich II ===
 
Kunagises [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] [[Württembergi hertsogkond|hertsogkonnas]] võttis hertsog Friedrich II 1. jaanuaril 1806 tiitliks kuningas [[Friedrich I (Württembergi kuningas)|Friedrich I]], tühistas põhiseaduse ning ühendas vana ja uue Württembergi. Järgnevalt võttis ta kiriku vara kuningriigi kontrolli alla, mille piirid olid "[[Saksamaa mediatisatsioon|mediatisatsiooni]]" protsessiga ka suuresti laienenud.
 
Aastal 1806 ühines Friedrich [[Reini Liit|Reini Liiduga]] ja sai veel territooriume 160 000 asukaga. Hiljem tuli [[Schönbrunni leping]]uga oktoobris 1809 veel umbes 110 000 inimest tema võimu alla. Tasuks nende teenete eest ühines Friedrich [[Prantsusmaa|Prantsuse]] [[keiser|keisri]] [[Napoleon I]]-ga tema kampaaniates [[Preisimaa]], [[Austria]] ja Venemaa vastu. 16 000 tema alamast, kes marssisid [[Moskva]] peale, tuli tagasi vaid mõnisada. Pärast [[Leipzigi lahing]]ut oktoobris 1813 jättis kuningas Friedrich Prantsuse [[keiser|keisri]] maha, ja lepinguga [[Klemens Wenzel Lothar von Metternich|Metternich]]iga [[Fulda]]s novembris 1813 kaitses ta oma kuningatiitlit ja varasemaid territooriumide omandamisi, samas tema väed marssisid koos liitlastega Prantsusmaale. Aastal 1815 ühines kuningas [[Saksa Liit|Saksa Liiduga]], kuid [[Viini kongress]] ei teinud tema piiride osas muudatusi. Samal aastal pani ta rahvaesindajate ette uue [[põhiseadus]]e raamistiku, kuid need lükkasid selle tagasi ja järgnenud rahutuste keskel suri Friedrich 30. oktoobril 1816.
 
=== Wilhelm I ===
 
Friedrichile järgnes tema poeg [[Wilhelm I (Württemberg)|Wilhelm I]] (valitses 1816–1864), kes pärast suurt arutelu kehtestas septembris 1819 uue põhiseaduse. See põhiseadus koos järgnevate muudatustega jäi jõusse aastani 1918. Soov suurematest poliitilistest vabadustest ei tuhmunud 1819. aasta põhiseadusega täielikult ja pärast 1830. aastat toimusid mõned ajutised rahutused.
 
Saabus rahuaeg ja kuningriigi olukord, selle haridus, põllumajandus, kaubandus ja majandus paranesid. Nii avalikus kui ka erasektoris aitas Wilhelmi kokkuhoidlikkus parandada riigi purustatud rahandust. Württembergi kaasamine Saksa [[Zollverein|tolliliitu]] ja [[raudtee]]de ehitamine edendasid kaubandust.
 
[[1848. aasta revolutsioonid|1848. aasta revolutsiooniline liikumine]] ei jätnud Württembergi puutumata, kuigi riigis ei leidnud aset vägivalda. Wilhelm pidi ametist vabastama [[Johannes Schlayer]]i (1792–1860) ja teised ministrid ning kutsuma võimule palju vabamate mõtetega mehe, ühendatud Saksamaa pooldaja. Wilhelm kuulutas välja [[Demokraatia|demokraatliku]] põhiseaduse, kuid kohe kui liikumine vaibus, vabastas ta liberaalsed ministrid ametist ja oktoobris 1849 tuli Schlayer koos oma kaaslastega tagasi võimule. Sekkudes populaarse valimisõigusega õnnestus kuningal ja tema ministritel aastal 1851 kokku panna truualamlik Maapäev, et kaotada aastast 1848 pärit õigused. Sel viisil taastasid võimud 1819. aasta põhiseaduse ja võim läks bürokraatide kätte. [[Konkordaat]] [[paavst]]iga osutus peaaegu viimaseks toiminguks Wilhelmi pikal valitsemisajal, kuid Maapäev loobus lepingust.
 
=== Karl I ===
 
Juulis 1864 järgnes [[Karl I (Württemberg)|Karl I]] (1823–1891, valitses 1864–1891) oma isale Wilhelmile kuningana ja seisis peaaegu kohe silmitsi märkimisväärsete raskutega. Võitluses Austria ja Preisimaa vahel ülemvõimu eest Saksamaal oli Wilhelm järjekindlalt Austria poolel ja uus kuningas jätkas seda poliitikat. Aastal 1866 haaras Württemberg relvad Austria poolel [[Austria-Preisi sõda|Austria-Preisi sõjas]], kuid kolm nädalat pärast [[Königgratzi lahing]]ut (3. juuli 1866) said liitlased [[Tauberbischofsheim]]is lõplikult lüüa ja riik langes Preisimaa armu alla. Preislased okupeerisid Württembergi põhjaosa ja pidasid augustis 1866 rahuläbirääkimisi; Württemberg maksis hüvitist 8 000 000 [[Württembergi kulden|kuldnat]] ja sõlmis vallutajaga salajase ründe- ja kaitse[[Rahvusvaheline leping|lepingu]]. Württemberg oli osaline [[Peterburi deklaratsioon (1868)|Peterburi deklaratsioonis]].
 
Võitluse lõpetamine Preisimaa vastu võimaldas demokraatliku kihutustöö uuendamist Württembergis, kuid see ei saavutanud märgatavaid tulemusi, kui aastal 1870 puhkes suur [[Prantsuse-Preisi sõda|sõda]] Prantsusmaa ja Preisimaa vahel. Kuigi Württemberg jätkas antagonismi Preisimaa suhtes, jagas kuningriik rahvuslikku entusiasmi, mis pühkis üle Saksamaa, ning selle väed võtsid austusväärselt osa [[Wörthi lahing]]ust ja sõja teistest operatsioonidest. Aastal 1871 sai Württemberg uue [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] liikmeks, kuid säilitas kontrolli oma [[postiamet]]i, [[Telegraafside|telegraafi]] ja raudteede üle. Riigil olid ka mõned erihüved [[maksud]]e ja armee suhtes. Järgmised 10 aastat toetas Württemberg entusiastlikult uut korda. Paljud tähtsad reformid, eriti rahanduse vallas, viidi ellu, kuid ettepanek ühendada raudteesüsteem ülejäänud Saksamaaga nurjus. Pärast maksukärpeid aastal 1889 kaaluti muudatusi põhiseaduses. Karl soovis tugevdada konservatiivset elementi kodades, kuid 1874., 1876. ja 1879. aasta seadused mõjutasid vähe.
 
=== Wilhelm II ===
 
6. oktoobril 1891 suri kuningas Karl äkitselt; tema järglaseks sai tema vennapoeg [[Wilhelm II (Württembergi kuningas)|Wilhelm II]] (1848–1921, valitses 1891–1918), kes jätkas Karli poliitikat.
 
Põhiseaduse arutelu jätkus ja 1895. aasta meeldejäävad [[valimised]] tõid tagasi võimsa demokraatide partei. Wilhelmil ei olnud poegi, ega olnud ka tema ainsal [[Protestantism|protestandist]] sugulasel [[Nikolaus von Württemberg|hertsog Nikolausel]] (1833–1903); järelikult pidi võim minema perekonna [[Katoliku kirik|katoliiklikule]] harule, tekitades raskusi kiriku ja riigi suhetes. Nii oli 1910. aastast troonipärijaks [[Albrecht Herzog von Württemberg|hertsog Albrecht]] (sündis aastal 1865) [[Altshausen]]i perekonnast.
 
Vanem katoliiklik liin, [[Urachi hertsog|Urach]], oli tõrjutud aastal 1800 sõlmitud [[morganaatiline abielu|morganaatilise]] abielu tõttu. Protestantliku morganaatilise liini koosseisus oli Tecki printsess [[Mary (Tecki printsess)|Mary]], kes abiellus Ühendkuningriigi [[George V]]-ga.
 
Aastatel 1900 kuni 1910 keskendus Württembergi poliitiline ajalugu põhiseaduslike ja haridusküsimuste ümber. Põhiseadus vaadati üle aastal 1906 ja haridussüsteemi parandusi tehti aastal 1909. Aastal 1904 ühendati [[Württembergi raudteede ajalugu|Württembergi raudteesüsteem]] ülejäänud Saksamaa raudteega.
 
Pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] loobus kuningas Wilhelm 30. novembril 1918 [[Troonist loobumine|troonist]]. Kuningriik asendati [[Württembergi Vaba Rahvariik|Württembergi Vaba Rahvariigiga]]. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] jagati Württemberg [[Saksamaa 1945–1949|Ühendriikide ja Prantsuse okupatsioonitsoonide]] vahel ja sai kahe uue osariigi: [[Württemberg-Baden]]i ja [[Württemberg-Hohenzollern]]i osaks. Pärast [[Saksamaa|Saksa Föderatiivse Vabariigi]] moodustamist aastal 1949 ühendati need kaks riiki aastal 1952 [[Lõuna-Baden|Baden]]iga Saksamaa liidumaa [[Baden-Württemberg]]i moodustamiseks.
 
== Valitsus ==
=== Põhiseadus ===
 
Konstitutsioonilise monarhiana toimis Württembergi kuningriik osana [[Saksa keisririik|Saksa keisririigist]], nelja häälega tollases Liidunõukogus (Bundesrat) ja seitsmeteistkümnega Riigipäeval (''[[Reichstag (Saksa keisririik)|Reichstag]]''). Põhiseadus põhines 1819. aasta seadusel, mida muudeti aastatel 1868, 1874 ja 1906. Pärilikku krooni anti edasi lihtsa tiitliga "Württembergi kuningas". Kuningas sai aastatasu 103 227 naelsterlingit.
 
Kuningriigis toimis [[kahekojaline parlament]]. Ülemkoda (''Standesherren'') koosnes:
 
* täiskasvanud veresugulastest vürstidest
* aadliperekondade peadest, krahvist (Graf) alates
* piirkondade esindajatest (Standesherrschafien), kes valdasid hääli vanal Saksa keiserlikul Riigipäeval või kohalikel maapäevadel
* kuninga nimetatud liikmetest (mitte rohkem kui 6)
* 8 liikmest rüütlite hulgast
* 6 kiriklikust aukandjast
* [[Tübingeni ülikool]]i esindajast
* Stuttgarti Tehnikaülikooli esindajast
* 2 äri ja tööstuse esindajast
* 2 põllumajanduse esindajast
* 1 käsitööliste esindajast.
 
Alamkoda (Abgeordnetenhaus) koosnes 92 liikmest:
 
* 63 haldusjaotuste (Oberamtsbezirke) esindajast
* 6 Stuttgarti esindajast, valitud proportsionaalselt
* 6 esindajast peamistest provintsilinnadest
* 17 liikmest kahest valimispiirkonnast (Landeswahlkreise), valitud proportsionaalselt
 
Kuningas nimetas ülemkoja presidendi; pärast 1874. aastat valis alamkoda omale esimehe. Mõlema koja liikmed pidid olema vähemalt 25 aastased.
 
Württembergi saadikutel oli kuueaastane ametiaeg; kõik vähemalt 25 aastased meessoost kodanikud valdasid [[hääleõigus]]t.
 
Kõrgeim täitevvõim kuulus Riigiministeeriumile (''Staatsministerium''), koosnedes kuuest ministrist: justiits-, välis- (kuninglik majapidamine, raudteed, post ja telegraaf), sise-, religiooni ja haridus-, sõja- ja rahandus-.
 
Kuningriigis oli ka Riiginõukogu, koosnedes ministritest ja mõnest nimetatud nõunikust (''wirkliche Staatsräte''), kes nõustasid valitsejat. Erilise ülemkohtu ''Staatsgerichtshof'' (mis toimis põhiseaduse valvurina) kohtunikud said ametisse osaliselt valimise kaudu kodades ja osaliselt kuninga poolt nimetatuna. Mõlemal kojal oli õigus esitada [[umbusaldus]]t ministritele.
 
Kuningriik koosnes neljast valitsusringkonnast (''Kreise''), mis jagunesid 64 alajaotuseks (''Oberamtsbezirke''), mida juhtis pealik (''Oberamtmann''), keda aitas kohalik nõukogu (''Amtsversammlung''). Valitsus (''Regierung'') juhtis kõiki nelja ringkonda.
 
=== Religioon ===
 
Võim kirikute üle kuulus kuningale. Nii kaua kui ta kuulus protestantlikku kirikusse, oli kuningas selle vaimulike õiguste eestkostja. Protestantlikku kirikut kontrolliti (religiooni- ja haridusministri alluvuses) [[konsistoorium]]i ja [[sinod]]i poolt. Konsistoorium koosnes presidendist, 9 nõunikust ja 6 [[prelaat|prelaadist]] kuuest peamisest linnast. Sinod koosnes esinduskogust, milles olid nii ilmalikud kui ka vaimulikud liikmed.
 
Katoliku kirik kuningriigis allus [[Rottenburg am Neckar|Rottenburg]]i piiskopile [[Freiburg]]i peapiiskopkonnas. Poliitiliselt kuuletus see katoliku nõukogule, mille nimetas valitsus.
 
Riigi poolt nimetatud nõukogu (''Oberkirchenbehörde'') reguleeris Württembergi [[Judaism|judaiste]] pärast aastat 1828.
 
=== Haridus ===
 
Kuningriik nõudis üldist kirjaoskust (lugemine ja kirjutamine) alates 10. eluaastast. Kõrghariduse andmine toimus [[Tübingen]]i ülikoolis, Stuttgarti Tehnikaülikoolis, Stuttgarti veterinaariakolledžis, Stuttgarti ärikolledžis ja Hohenheimi põllumajanduskolledžis. Gümnaasiumid ja teised koolid olid suuremates linnades, samas oli igas omavalitsuses põhikool. Palju koole ja kolledžeid oli naistele. Württembergis oli ka [[viinamarjakasvatus]]e kool.
 
=== Armee ===
 
{{vaata|Württembergi armee}}
 
Sõjalise kokkuleppe tingimuste kohaselt 25. novembrist 1870 moodustasid Württembergi väed [[Saksa armee (Saksa keisririik)|Saksa keiserliku armee]] [[XIII (Württembergi kuninglik) armeekorpus]]e.
 
=== Rahandus ===
 
Aastani 1873 kasutas kuningriik ja mõned naaberriigid [[valuuta]]na [[Württembergi kulden|"kuldnat"]]. Aastast 1857 võeti selle kõrval käibele ''[[Vereinsthaler]]'' ja aastast 1873 asendati mõlemad [[Kuldmark|kuldmargaga]].
 
Riigi tulud aastatel 1909–1910 olid ligikaudu £4 840 520, peaaegu tasakaalus kuludega. Umbes kolmandik tuludest tuli raudteest, metsast ja kaevandustest; umbes £1 400 000 otsestest maksudest; ja ülejäänud kaudsetest maksudest, postiteenusest ja muudest asjadest.
 
Aastal 1909 moodustas riigivõlg £29 285 335, millest rohkem kui £27 000 000 tuli raudtee ehitusest.
 
Kuludest läks üle £900 000 religioonile ja haridusele ning üle £1 200 000 läks huvide ja võlgade tagasimaksmisele. Kuningriik toetas £660 000 Saksa keisririigi riigikassat.
 
== Majandus ==
=== Rahvastik ===
 
Rahvastiku statistika endise Württembergi kuningriigi neljale ringkonnale (Kreise) aastatel 1900 ja 1905 on toodud allpool.
 
{|align="center" cellpadding="5" rules="all" border="1"
|align="center"|Ringkond&nbsp;(''Kreis'').
|align="center"|Pindala<br>km²
|align="center"|Rahvaarv<br>1900.
|align="center"|Rahvaarv<br>1905.
|align="center"|Tihedus<br>(in./km²)<br>1905.
|-
|[[Neckar]]<br>[[Schwarzwald]]<br>[[Jagst]]<br>[[Doonau]]
|align="right"|3330<br>4780<br>5140<br>6270
|align="right"|745 669<br>509 258<br>400 126<br>514 427
|align="right"|811 478<br>541 662<br>407 059<br>541 980
|align="center"|244<br>113<br>79<br>87
|-
|align="center"|Kokku
|align="right"|19 520
|align="right"|2 169 480
|align="right"|2 302 179
|align="center"|118
|}
 
Asustustihedus koondus Neckari orgu [[Esslingen]]ist põhja poole.
 
Rahvastiku keskmine aastane kasv aastatel 1900 kuni 1905 oli 1,22%. 8,5% sündidest toimus väljaspool sbielu.
 
Vastavalt religioonile oli 1905. aasta paiku ligikaudu 69% rahvastikust protestandid, 30% katoliiklased ja ligikaudu 0,5% judaistid. Protestandid olid ülekaalus [[Neckar]]i, katoliiklased [[Doonau]] ringkonnas.
 
Inimesed loodes olid [[alemannid|alemanni]], kirdes [[Frangimaa|frangi]] ning keskel ja lõunas [[Švaabimaa|švaabi]] päritolu.
 
Aastal 1910 töötas 506 061 isikut põllumajanduses, 432 114 tööstuses ning 100 109 kaubanduses ja äris.
 
Suuremad linnad olid [[Stuttgart]] (koos Cannstattiga), [[Ulm]], [[Heilbronn]], [[Esslingen]], [[Reutlingen]], [[Ludwigsburg]], [[Göppingen]], [[Schwäbisch Gmünd]], [[Tübingen]], [[Tuttlingen]] ja [[Ravensburg]].
 
=== Põllumajandus ===
 
{{vaata|Württemberg (veinipiirkond)}}
 
Württembergi kuningriik oli sisuliselt põllumajanduslik riik ja selle 19 513 km<sup>2</sup> 44,9% oli põllumaa ja aiad, 1,1% viinamäed, 17,9% heina- ja karjamaad ning 30,8% mets.
 
See valdas rikkalikke heinamaid, viljapõlde, viljapuuaedu, aiandeid ja viinamägesid. Peamised põllumajandustooted olid kaer, [[speltanisu]], rukis, nisu, oder ja humal, herned ja oad, mais, puuviljad (peamiselt kirsid ja õunad), peet ja tubakas, samuti aia- ja piimatooted. Kariloomad olid veised, lambad, sead ja hobused.
 
Württembergil on pikk punaste [[saksa vein|veinide]] tootmise ajalugu, kasvatatakse mõnevõrra erinevaid sorte, kui teistes Saksa veinipiirkondades. Tänapäeval kannab Württembergi piirkond kvaliteetveini nimetust (''Anbaugebiet''), eraldi [[Baden (veinipiirkond)|Badeni veinipiirkonnast]]. [[Viinamarjakasvatus]]e all oli 2006. aastal 11522 ha, Württemberg oli Saksamaa suuruselt neljas veinipiirkond. Veinitegemise kooperatiivid annavad peaaegu 75% piirkonna toodangust. Württembergi veinipiirkond asub Neckari ja selle mitme lisajõe, nagu [[Rems]], [[Enz]], [[Kocher]] ja [[Jagst]], orus.
 
=== Kaevandused ===
 
Württembergi kuningriigis avastatud peamised tööstusliku tähtsusega mineraalid olid sool ja raud. Soolatööstus kerkis esile 19. sajandi alguses. Rauatööstus, teisest küljest, oli iidne, kuigi söe puudumine aeglustas selle arengut. Teised mineraalid olid graniit, lubjakivi, soorauamaak ja šamott.
 
=== Tootjad ===
 
[[Tekstiil]]itööstus hõlmas lina, villa ja puuvilla vabrikuid, eriti [[Esslingen]]is ja [[Göppingen]]is, ning paberivabrikuid, eriti [[Ravensburg]]is, [[Heilbronn]]is ja teistes paikades [[Alam-Švaabimaa]]l.
 
Töötlev tööstus, mida toetas valitsus, arenes 19. sajandi lõpuaastail kiiresti, märkimisväärselt metallitöötlemine, eriti harud, kus nõuti oskustööd. Erilist tähelepanu pöörati raua- ja terasetoodetele, veduritele (milles [[Esslingen]] nautis head mainet), masinatele, autodele, jalgratastele, käsirelvadele ([[Mauser]]i vabrik [[Oberndorf am Neckar]]is), teaduslikele ja kunstiriistadele, klaveritele (Stuttgartis), orelitele ja teistele muusikariistadele, fotograafiaseadmetele, kelladele ([[Schwarzwald]]is), elektriaparaatidele ning kuld- ja hõbetoodetele.
 
Tegutsesid ulatuslikud keemiaettevõtted, potsepatöökojad, tisleritöökojad, suhkruvabrikud, pruulikojad ja piiritusetehased. [[Hüdroenergia]] ja bensiin kompenseerisid laialdaselt kivisöe puudumist ning vedelat [[süsihape]]t toodeti [[maagaas]]iallikatest Neckari lisajõe [[Eyach (Neckar)|Eyach]]i juures.
 
=== Kaubandus ===
 
Kuningriigi peamised eksportkaubad olid veised, teravili, puit, klaverid, sool, õli, nahk, puuvill ja lina, õlu, vein ja piiritus. Kaubandus keskendus [[Stuttgart]]i, [[Ulm]]i, [[Heilbronn]]i ja [[Friedrichshafen]]i linnadele. Stuttgart, niinimetatud ''Edela-Saksamaa [[Leipzig]]'', hooples ulatusliku raamatukaubandusega. Kuningriigis oli loomingulisi leiutajaid; esimene autotootja [[Gottlieb Daimler]] asutas aastal 1900 oma äri kui ''[[Daimler Motoren Gesellschaft]]'' ja selle järeltulija Mercedes-Benz omas ka tehaseid Stuttgarti lähistel. [[Friedrichshafen]]is [[Bodeni järv]]e ääres ehitas krahv [[Ferdinand von Zeppelin]] aastast 1897 kuni oma surmani aastal 1917 [[õhulaev]]u.
 
=== Transport ===
[[1. jaanuar]]il [[1806]] kuulutas senine [[Wirtembergi hertsog]] [[Friedrich I (Württembergi kuningas)|Friedrich II]] end Friedrich I nime all Württembergi kuningaks.
 
{{vaata|Württembergi raudtee ajalugu}}
1806–[[1813]] oli Württembergi kuningriik [[Reini konföderatsioon]]i ning [[1815]]–[[1866]] [[Saksa Liit|Saksa Liidu]] liige.
 
Aastal 1907 oli Württembergi kuningriigis 2000 km raudteid, millest kõik, välja arvatud 256 km, kuulusuid riigile. Laevatatavad veeteed olid [[Neckar]], Schussen, [[Bodeni järv]] ja [[Doonau]] Ulmist allavoolu. Kuningriigis olid üsna head maanteed, neist vanim roomlaste ehitatud. Württemberg, nagu [[Baieri]], säilitas kontrolli oma posti- ja telegraafiteenistuse üle pärast uue [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] asutamist aastal 1871.
1866. aasta [[Austria-Preisi sõda|Austria-Preisi sõjas]] oli Württemberg Austria liitlane. Württembergi väed said [[Tauberbischofsheim]]i all hävitava kaotuse osaliseks ning Preisimaa okupeeris Württembergi põhjaosa. Augustis sõlmitud rahuleppe järgi pidi Württemberg maksma Preisimaale 8 miljonit [[kulden|kuldnat]] kahjutasu.
 
== Württembergi kuningad ==
Hoolimata halbadest suhetest Preisimaaga osales Württemberg [[Prantsuse-Preisi sõda|Prantsuse-Preisi sõjas]] viimase liitlasena.
 
* [[1806]]–[[1816]] [[Friedrich I (Württembergi kuningas)|Friedrich I]]
[[1871]]. aastast kuulus Württemberg [[Saksa keisririik]]i.
* 1816–[[1864]] [[Wilhelm I (Württembergi kuningas)|Wilhelm I]]
* 1864–[[1891]] [[Karl (Württembergi kuningas)|Karl]]
* 1891–[[1918]] [[Wilhelm II (Württemberg)|Wilhelm II]]
 
== Vaata ka ==
Kuningriik likvideeriti [[1918]]. aastal.
 
* [[Württemberg]]
==Württembergi kuningad==
*[[1806]]–[[1816]] [[Friedrich I (Württembergi kuningas)|Friedrich I]]
*1816–[[1864]] [[Wilhelm I (Württembergi kuningas)|Wilhelm I]]
*1864–[[1891]] [[Karl (Württembergi kuningas)|Karl]]
*1891–[[1918]] [[Wilhelm II (Württemberg)|Wilhelm II]]
 
==Vaata kaVälislink ==
*[[Württemberg]]
*[[Württembergi kuningas]]
 
==Välislink==
*[http://home.att.net/~david.danner/militaria/wuerttemberg.htm]
 
Anonüümne kasutaja