Albert Suerbeer: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 4 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
Resümee puudub
1. rida:
{{Persoon
'''Albert II Suerbeer''' ([[12. sajand]]i lõpp – [[1273]]) oli esimene [[Riia peapiiskop]].
| Nimi = Albert Suerbeer
| Taustavärv =
| Pilt =
| Pildisuurus =
| Pildi info =
| Sünninimi =
| Sünniaeg = ~[[1200]]
| Sünnikoht = [[Köln]], [[Vestfaal]]
| Surmaaeg = [[1273]]
| Surmakoht = [[Riia]], [[Vana-Liivimaa]]
| Rahvus = sakslane
| a1 =
| a2 =
| b1 =
| b2 =
| c1 =
| c2 =
| d1 =
| d2 =
| e1 =
| e2 =
| f1 =
| f2 =
| g1 =
| g2 =
| h1 =
| h2 =
| i1 =
| i2 =
| j1 =
| j2 =
}}
'''Albert II Suerbeer''' ([[12. sajand]]i lõpp – [[1273]] [[Riia]], [[Vana-Liivimaa]]) oli esimene [[Riia peapiiskop]].
 
Albert Suerbeer sündis [[Köln]]is [[1200]]. aasta paiku. Ta õppis [[Pariis]]is, kus sai teoloogiamagistriks. [[1220. aastad|1220. aastateks]] oli temast saanud üks väljapaistvamaid noori vaimulikke Saksamaal, kelle vastu hakkas peagi huvi tundma ka [[paavst]].
5. rida ⟶ 38. rida:
Kui Riia piiskop [[Albert von Buxhövden]] [[1229]]. aastal suri, nimetas [[Bremeni peapiiskop]] Albert Suerbeeri tema järglaseks, kuid Riia toomkapiitel valis piiskopiks hoopis [[Nicolaus von Nauen]]i. Tema vastu oli ka [[Mõõgavendade ordu]] ning ehkki teda toetas osaliselt ka paavst, pidi ta Riia piiskopitoolist siiski loobuma. Selle asemel sai ta [[1240]]. aastal [[Armagh]]' peapiiskopiks. Seal tekkisid tal vastuolud aga kohalike piiskoppidega, kes ei soovinud teda näha Iirimaa kõrgeima vaimulikuna.
 
[[1245]]. aastal suri Preisimaa piiskop [[Christoph (Preisimaa piiskop)|Christoph]] ja paavst [[Innocentius IV]] rajas uue, [[Riia peapiiskopkond|Eestimaa, Liivimaa ja Preisimaa peapiiskopkonna]], mille etteotsa ta määras Alberti. [[1246]] lahkus too [[Iirimaa]]lt ning tuli tagasi [[Saksamaa]]le. Paavst nimetas ta [[Lübeck]]i piiskopi kohusetäitjaks ning lisaks sellele sai tast ka paavsti legaat Põhja-Euroopas. Peapiiskopi toolile ei saanud ta aga kohe asuda, sest Saksa ordu oli tema Preisimaale asumise vastu. [[1251]]. aastal kinnitas paavst ordu nõusolekul peapiiskopkonna keskuseks [[Riia]], kuid sealne piiskop Nicolaus oli Alberti sinna saabumise vastu. Alles [[1253]]. aastal, kui viimane suri, sai Albert lõpuks ka Riia valitsejaks. Peapiiskopi ilmalike võimu alaks said endised Riia ja [[Semgallia piiskopkond|Semgallia piiskopkonnad]], vaimulik võim oli tal aga [[Tartu piiskopkond|Tartu]], [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]], [[Kuramaa piiskopkond|Kuramaa]] ja [[Preisimaa piiskopkondadepiiskopkond]]ade üle. Lübecki piiskopi kohast pidi ta aga loobuma. Alates [[1255]]. aastast kandis Suerbeer ametlikult Riia peapiiskopi nime.
 
Albertil tekkis Liivimaal aga peagi konflikt [[Liivi ordu]]ga, sest ta püüdis tollele peale suruda kuulekusvannet ehk teda teha enda vasalliks. Selleks kutsus ta [[1267]]. aastal Riiga [[stiftifoogt]]iks (peapiiskopi ilmaliku võimuala tegelikuks haldajaks) mõjuka Schwerini krahvi poja [[Gunzelin]]i, kuid ordu vangistas peapiiskopi ning too pidi Gunzelini Liivimaale kutsumise plaanist loobuma. Otseseks sõjategevuseks Alberti ajal siiski ei läinud, ordu ja peapiiskopi vahel püsis ka hiljem habras võimutasakaal.