Aleksander Nevski: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
19. rida:
1236. aasta [[Saule lahing]]u järel loodi [[1237]]. aastal [[Liivi ordu]], kes sõlmis [[Taani kuningas|Taani kuningaga]] [[1238]]. aastal [[Stensby leping]]u ning aastatel [[1240]]–[[1241]] vallutasid Liivi ordu ja Taani väed [[Pihkva]] ja [[Vadjamaa]]. Endises Nogorodi vürstiriigist sõltuvuses olnud Pihkvas seati ametisse ordufoogtid ja Vadjamaale ehitati [[Koporje]] linnus. Relvastatud vastasseis [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]] ja sakslaste vahel algas [[1233]]. aastal kui endine [[Pihkva vürstiriik|Pihkva vürstiriigi]] vürst [[Jaroslav Vladimirovitš]], koos [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]]st pagendatud/põgenenud bojaaridega ning sakslastega vallutasid [[Irboska]], kuid olid sunnitud taganema. [[1240]]. aastal kordus kallaletung, seekord vallutati peale [[Irboska]] ka veel [[Pihkva]] ning valitseti seal kuni 1242. aasta [[Jäälahing]]u kaotuseni.
[[File:Mongol Empire map.gif|pisi|[[Mongolite riik|Mongolite riigi]] laienemine]]
{{vaata|Ristisõjad Venemaal}}▼
Talvel 1237/1238 toimus Kirde-Venemaale mongoli invasioon, mille käigus vallutati linnad [[Vladimir]], [[Suzdal]] ja [[Rjazan]], kuid mongoli-tatari sõjaretked ei ulatunud Aleksandr Jaroslavitši valitsetavate aladeni, kuid 1239. aastal sai Kiievi suurvürstiks jällegi Aleksandr Jaroslavitši isa Jaroslav Vsevolodovitš.
===1240. aasta Neeva lahing ===
1240. aasta suvel
Pärast lahingu võitu aga halvenesid tema ainuvõimupüüdluste pärast suhted teda sõjapealikuks valinud [[Novgorodi vürstiriik|Novgorodi vürstiriigi]] bojaaridega ning ta lahkus (aeti ära) [[Novgorod]]ist [[Perejaslavl]]i.
29. rida ⟶ 31. rida:
{{Vaata|Jäälahing}}
[[5. aprill]]il [[1242]]. aastal juhtis 22-aastane Aleksander Nevski koos venna [[Andrei II Jaroslavitš|Andreiga]] vene vägesid [[Jäälahing]]us [[Tartu piiskop]]i, [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] ja teiste [[Saksa ordu]]sse kuuluva [[Liivi ordu]] vägede vastu. Võidu järel tehti rahu, millega tunnustati 1240. aasta eelseid piire.
▲{{vaata|Ristisõjad Venemaal}}
Liivi orduga rahulepingu sõlmimise järel jätkas Aleksander Nevski Novgorodi kaitset sõjaretkeid sooritavate leedu vürstide vastu, [[1245]]. aastal. [[1256]]. aastal tegid rootsi väed retke Ingerisse, Narva jõe idakaldapiirkonda ning vastusõjakäigus suundusid Novgorodi väed Rootsi võimu all olevasse Põhja-Soomesse.
36. rida ⟶ 38. rida:
Peale isa [[Kiievi suurvürstiriik|Kiievi suurvürstiriigi]] suurvürsti [[Jaroslav Vsevolodovitš]]i surma [[1247]]. aastal ning tema järglase Svjatoslav Vsevolodovitši troonilt tõukamist venna [[Andrei II Jaroslavitš]]i poolt ning valitsemist, reisis Aleksander Nevski koos venna Andrei II Jaroslavitšiga [[Karakum]]i, kus viibisid kuni 1249. aastani, mil Aleksander Nevski sai [[Kuldhord]]i valitsejalt [[Batu-khaan]]ilt [[1252]]. aastal loa tema [[vasall]]ina valitseda [[Kiievi suurvürstiriik]]i, [[Novgorodi vürstiriik]]i ja Lõuna-Venemaa [[Perejaslavli vürstiriik]]i. Tema vennale Andrei II Jaroslavitšile anti [[jarlõkk]] [[Vladimiri vürstiriik|Vladimiri vürstiriigi]] valitsemiseks ja nad tegid koostööd mongolitega, säilitades seeläbi vürstitiitli ja nominaalse võimu.
[[Mongoli invasioon Euroopas|Mongoli invasiooni laienedes Euroopas]] ([[:en:Mongol invasion of Europe|en]]) püüdis [[Rooma paavst]] [[Innocentius IV]] moodustada [[roomakatoliku kirik]]u ja [[kreekakatoliku kirik]]u usutunnistusega riikide liitu Rooma paavsti juhtimise all, kuid Aleksander Nevski loobus liidust Euroopa riikidega ning valis sõltuvuse ja vasallisuhted Kuldhordiga.
[[1252]]. aastal vallutasid mongolid Vladimiri vürstiriigi, kuna Andrei Jaroslavitš kavandas mongolivastast sõjalist liitu [[roomakatoliku kirik]]u vasallide Rootsi ja Liivi orduga ning Andrei II Jaroslavitš põgenes [[Rootsi]] ja [[Kuldhord]]i poolt anti jarlõkk Vladimiri vürstiriigi valitsemiseks samuti Aleksander Nevskile.▼
▲Talvel 1250/51 arendas Aleksander Nevski vend Andrei Jaroslavitš liitlassidemeid ja abiellus [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik|Galiitsia-Volõõnia]] vürsti Danilo Romanovitši tütrega aga [[1252]]. aastal vallutasid mongolid Vladimiri vürstiriigi, kuna Andrei Jaroslavitš kavandas mongolivastast sõjalist liitu [[roomakatoliku kirik]]u vasallide Rootsi ja Liivi orduga ning Andrei II Jaroslavitš põgenes [[Rootsi]] ja uue [[Kuldhord]]i khaani [[Möngke-khaan]]i poolt anti jarlõkk Vladimiri vürstiriigi valitsemiseks samuti Aleksander Nevskile.
Järgnevalt [[Vladimiri suurvürst]]ina viis Aleksander Nevski läbi Kuldhordi vasallina ja andameid tasudes rahumeelset politikat, mis välistas uute sõjaretkede ja laastamise talle allunud territooriumitel, kuid samas täitis Kuldhordi nõudeid elanike (va [[vaimulik]]ud) maksustamisel ja neilt maksude väljanõudmisel. 1257. aastal saadeti Venemaale mongoli loendajad, kes viisid läbi elanikeloenduse Suzdali-, Rjazani- ja Muromimaal, kuid Novgorodimaal põrkusid vastupanule mida toetas ka Novgorodis valitsenud Aleksander Nevski poeg [[Novgorodi vürst|vürst]] Vassili Aleksandrovitš. Aleksander Nevski pagendas Vassili Aleksandrovitši Suzdalisse ja karistas karmilt Novgorodi elanikke. Novgorodi maksustamiseks elanikeloendus viidi läbi hordi esindajate poolt Aleksander Nevski vägede kaitse all.
[[1262]]. aastal sõlmis Aleksander Nevski rahulepingu Leedu vürsti [[Mindaugas]]ega ja saatis vene väed poja Dmitri Aleksandrovitši juhtmisel koos [[Polotski vürst]]i vägedega sõjakäigule [[Vana-Liivimaa]]le, [[Liivi ordu]] vastu [[Tartu piiskopkond]]a.
1262. aastal viibis Aleksander Nevski
== Isiklikku ==
| |||