Vikipeedia

Aleksander Nevski: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Resümee puudub
2. rida:
{{keeletoimeta}}
{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2010}}
[[PiltFile:Alexander NewskiAlexanderNevskyTitul.jpg|thumb|Aleksander Nevski ikoon]]
'''Aleksander Nevski''' ehk '''Aleksander Jaroslavitš''' ([[30. mai]] [[1221]] (traditsiooniline sünniaeg) – [[14. november]] [[1263]]) oli [[Novgorodi vürstide loend|Novgorodi vürst]] ja [[Vladimir]]i [[suurvürst]].▼
 
▲'''Aleksander Nevski''' ehk '''Aleksander Jaroslavitš''' ([[30. mai]] [[1221]] (traditsiooniline sünniaeg) [[Perejaslavl-Zalesski]] – [[14. november]] [[1263]] [[Gorodets]]) oli [[Novgorodi vürstide loend|Novgorodi vürst]] (1236–1240, 1241–1252, 1257–1263) ja [[Vladimir]]iKiievi [[suurvürst]] (1249–1263).
Aleksander Jaroslavitš oli [[Vladimiri-Suzdali suurvürstiriik|Vladimiri-Suzdali suurvürstiriigi]] suurvürsti [[Vsevolod Suurpesa]] pojapoeg ja [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]] ning [[Kiievi suurvürstiriik|Kiievi suurvürstiriigi]] [[Kiievi suurvürst|suurvürsti]] [[Jaroslav Vsevolodovitš]]i ning [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]] ja [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik|Galiitsia-Volõõnia vürstiriigi]] vürsti [[Mstislav Mstislavitš]]i ehk [[Mstislav Udalõi]] tütre Rostislava-Feodossia poeg.▼
 
== Noorus Elulugu==
▲Aleksander Jaroslavitš oli [[Vladimiri-SuzdaliJaroslav suurvürstiriik|Vladimiri-Suzdali suurvürstiriigiVsevolodovitš]]i suurvürsti ([[VsevolodNovgorodi Suurpesavabariik|Novgorodi vabariigi]] pojapoeg ja, [[NovgorodiPerejaslavl-Zalesski vabariikvürstiriik|NovgorodiPerejaslavl-Zalesski vabariigivürstiriigi]] ningvürsti ja [[Kiievi suurvürstiriik|Kiievi suurvürstiriigi]] [[Kiievi suurvürst|suurvürsti]]) [[Jaroslavning Vsevolodovitš]]i ningRostislava-Feodossia ([[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]] ja, [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik|Galiitsia-Volõõnia vürstiriigi]] vürsti [[Mstislav Mstislavitš]]i ehk [[Mstislav Udalõi]] tütre) Rostislavapoeg ning [[Vladimiri-FeodossiaSuzdali poegvürstiriik|Vladimiri-Suzdali vürstiriigi]] suurvürsti [[Vsevolod Suurpesa]] pojapoeg.
Aleksandr Jaroslavitš määrati oma isa – [[Kiievi suurvürstiriik|Kiievi suurvürstiriigi]] suurvürsti [[Jaroslav Vsevolodovitš]]i poolt juba noorukieas [[1228]]. aastal suurvürsti lähikonda kuuluva bojaari Fjodor Danilovitši järelvalve all [[Novgorodi vürst]]iks.
14-aastasena osales [[Aleksandr Jaroslavitš]] [[1234]]. aastal koos oma isa Vladmiri ja Novgorodi vürst [[Jaroslav Vsevolodovitš]]i, pihkva ja perejaslavli ning novgorodi vägedega sõjakäigus [[Tartu|Dorpat]]i piirkonda, kus Emajõe lähedal toimunud lahingus vene väed võitsid [[Mõõgavendade ordu]] vägesi ja sõlmisid rahulepingu ordumeistri [[Wolquin]]iga, mis kestis 4 aastat. Vene ajalootõlgenduse järgi tekkiski antud rahulepingu järgi Tartul kohustus maksta maksu Novgorodile.▼
{{vaata|Tartu maks}}
 
== Noorus Novgorodi vürstina==
== 1240. aasta Neeva lahing ==▼
[[Novgorodi vabariik]] oli 13. sajandil seisuliku demokraatliku korraga vabariik, kus esinduskoguks oli [[veetše]], kes sõjaliste ja haldusülesannete täitmiseks valis teistest vürstiriikidest riigi valitseja - vürsti. Sõltuvalt valitud vürsti ja Novgorodi esindajate omavahelistest suhetest võidi vürst valitsemisest vabastada ja pagendada. Samas aga toimus võimuvõitlus Novorodi vabariigi ja Kiievi suurvürstiriigi vahel domineerimise eest Põhja-Venemaa ja Ukraina [[Slaavi vürstiriikide loend|slaavi vürstiriikide]] üle.
 
1226. aastal kutsuti [[Jaroslav Vsevolodovitš]] uuesti vürstiks Novgorodi, kuid oli sunnitaud lahkuma 1228. aastal ning 9-aastane Fjodor Jaroslavitš ja 8-aastane Aleksandr Jaroslavitš määrati bojaari Fjodor Danilovitši järelvalve all [[Novgorodi vürst]]iks, kuid juba 1229. aastal olid nad samuti sunnitud Nogorodist lahkuma. [[1230]]. aastal kutsuti Jaroslav Vsevolodovitš 3. korda valitsema Novgorodi vürstina, kus aga reaalselt jäid valitsema taas tema pojad Fjodor Jaroslavitš (kes suri [[1233]]. aastal) ja Aleksandr Jaroslavitš.
 
▲14-aastasena[[1234]]. aastal osales 14-aastane [[Aleksandr Jaroslavitš]] [[1234]]. aastal koos oma isa Vladmiri[[Kiievi ja Novgorodi vürstsuurvürst]]i [[Jaroslav Vsevolodovitš]]i, pihkvaPihkva ja perejaslavliPerejaslavli ning novgorodiNovgorodi vägedega sõjakäigus [[Tartu|Dorpat]]i piirkonda, kus Emajõe lähedal toimunud lahingus vene väed võitsid [[Mõõgavendade ordu]] vägesi ja sõlmisid rahulepingu ordumeistri [[Wolquin]]iga, mis kestis 4 aastat. Vene ajalootõlgenduse järgi tekkiski antud rahulepingu järgi Tartul[[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonnal]] kohustus maksta maksu[[Tartu maks]]u Novgorodile. Samal aastal osales Aleksandr Jaroslavitš koos isaga sõjakäigus leedulaste vastu.
 
[[1236]]. aastal sai Jaroslav Vsevolodovitš taas Kiievi suurvürstiks ning 16-aastane Aleksandr Jaroslavitš sai Novgorodi iseseisvaks valitsejaks.
 
Otsene1236. relvastatudaasta [[Saule lahing]]u järel loodi [[1237]]. aastal [[Liivi ordu]], kes sõlmis [[Taani kuningas|Taani kuningaga]] [[1238]]. aastal [[Stensby leping]]u ning aastatel [[1240]]–[[1241]] vallutasid Liivi ordu ja Taani väed [[Pihkva]] ja [[Vadjamaa]]. Endises Nogorodi vürstiriigist sõltuvuses olnud Pihkvas seati ametisse ordufoogtid ja Vadjamaale ehitati [[Koporje]] linnus. Relvastatud vastasseis [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]] ja sakslaste vahel algas [[1233]]. aastal kui endine [[Pihkva vürstiriik|Pihkva vürstiriigi]] vürst [[Jaroslav Vladimirovitš]], koos [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]]st pagendatud/põgenenud bojaaridega ning sakslastega vallutasid [[Irboska]], kuid olid sunnitud taganema. [[1240]]. aastal kordus kallaletung, seekord vallutati peale [[Irboska]] ka veel [[Pihkva]] ning valitseti seal kuni 1242. aasta [[Jäälahing]]u kaotuseni.▼
{{vaata|Ristisõjad Venemaal}}
▲== =1240. aasta Neeva lahing ===
[[15. juuli]]l [[1240]]. aastal võideti Aleksandr Jaroslavitši juhtimisel rootsi-soome vägesid [[Neeva lahing]]us, millest ta sai oma hüüdnime "Nevski". Pärast lahingu võitu aga halvenesid tema ainuvõimupüüdluste pärast suhted teda sõjapealikuks valinud [[Novgorodi vürstiriik|Novgorodi vürstiriigi]] bojaaridega ning ta lahkus (aeti ära) [[Novgorod]]ist [[Perejaslavl]]li.▼
1240. aasta suvel saabusid rootsi väed [[Vadja viiendik]]ul [[Ingeri]]s, [[Neeva]] jõe lisajõe [[Ižora jõgi|Ižora]] suudmes, kus [[15. juuli]]l nende laagrit rünnanud 20-aastase Aleksandr Jaroslavitši juhtimisel väed võitsid lahingu. [[Neeva lahing]]u võidu eest sai ta oma hüüdnime "Nevski". {{Vaata|Neeva lahing}}
{{Vaata|Neeva lahing}}
1241. aastal vallutas [[Ingeri]]s [[Koporje]] linnuse.
 
▲[[15. juuli]]l [[1240]]. aastal võideti Aleksandr Jaroslavitši juhtimisel rootsi-soome vägesid [[Neeva lahing]]us, millest ta sai oma hüüdnime "Nevski". Pärast lahingu võitu aga halvenesid tema ainuvõimupüüdluste pärast suhted teda sõjapealikuks valinud [[Novgorodi vürstiriik|Novgorodi vürstiriigi]] bojaaridega ning ta lahkus (aeti ära) [[Novgorod]]ist [[Perejaslavl]]lii.
== [[1242]]. aasta Jäälahing ==▼
 
▲Otsene relvastatud vastasseis [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]] ja sakslaste vahel algas [[1233]]. aastal kui endine [[Pihkva vürstiriik|Pihkva vürstiriigi]] vürst [[Jaroslav Vladimirovitš]], koos [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]]st pagendatud/põgenenud bojaaridega ning sakslastega vallutasid [[Irboska]], kuid olid sunnitud taganema. [[1240]]. aastal kordus kallaletung, seekord vallutati peale [[Irboska]] ka veel [[Pihkva]] ning valitseti seal kuni 1242. aasta [[Jäälahing]]u kaotuseni.
1241. aastal kutsuti Aleksander Nevski uuesti valitsema Novgorodi vürstina ja aastatel [[1241]] vallutas Aleksander Nevski sakslaste käes olenud kindluse [[Koporje]], [[Ingeri]]s ja hävitas selle. [[1242]]. aastal vallutas Aleksander Nevski koos venna [[Andrei II Jaroslavitš|Andrei]] Suzdali vägedega tagasi Pihkva ja Irboska. Pihkva tagasivallutamise järel tegi Aleksander Nevski eelvägi sõjaretke Tartumaale, kus kokkupõrkes orduvägedega purustati lahingus.
▲=== [[1242]]. aasta Jäälahing ===
{{Vaata|Jäälahing}}
[[5. aprill]]il [[1242]]. aastal juhtis ta22-aastane Aleksander Nevski koos venna [[Andrei II Jaroslavitš|Andreiga]] vene vägesid [[Jäälahing]]us [[Tartu piiskop]]i, [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] ja teiste [[Saksa ordu]]sse kuuluva [[Liivi ordu]] vägede vastu. Võidu järel tehti rahu, millega tunnustati 1240. aasta eelseid piire.
 
Liivi orduga rahulepingu sõlmimise järel jätkas Aleksander Nevski Novgorodi kaitset sõjaretkeid sooritavate leedu vürstide vastu, [[1245]]. aastal. [[1256]]. aastal tegid rootsi väed retke Ingerisse, Narva jõe idakaldapiirkonda ning vastusõjakäigus suundusid Novgorodi väed Rootsi võimu all olevasse Põhja-Soomesse.
== Suhted Kuldhordiga ==▼
 
Peale isa [[Kiievi suurvürstiriik|Kiievi suurvürstiriigi]] suurvürsti [[Jaroslav Vsevolodovitš]]i surma [[1247]]. aastal ja venna [[Andrei II Jaroslavitš]]i valitsemist, reisis Aleksander Nevski koos venna Andrei II Jaroslavitšiga [[Karakum]]i, kus sai [[Kuldhord]]i valitsejalt [[Batu-khaan]]ilt [[1252]]. aastal loa tema [[vasall]]ina valitseda [[Kiievi suurvürstiriik]]i, [[Novgorodi vürstiriik]]i ja Lõuna-Venemaa [[Perejaslavli vürstiriik]]i. Tema vennale Andrei II Jaroslavitšile anti [[jarlõkk]] [[Vladimiri vürstiriik|Vladimiri vürstiriigi]] valitsemiseks ja nad tegid koostööd mongolitega, säilitades seeläbi vürstitiitli ja nominaalse võimu. ▼
== Kiievi suurvürstina==
▲=== Suhted Kuldhordiga ===
▲Peale isa [[Kiievi suurvürstiriik|Kiievi suurvürstiriigi]] suurvürsti [[Jaroslav Vsevolodovitš]]i surma [[1247]]. aastal janing tema järglase Svjatoslav Vsevolodovitši troonilt tõukamist venna [[Andrei II Jaroslavitš]]i poolt ning valitsemist, reisis Aleksander Nevski koos venna Andrei II Jaroslavitšiga [[Karakum]]i, kus viibisid kuni 1249. aastani, mil Aleksander Nevski sai [[Kuldhord]]i valitsejalt [[Batu-khaan]]ilt [[1252]]. aastal loa tema [[vasall]]ina valitseda [[Kiievi suurvürstiriik]]i, [[Novgorodi vürstiriik]]i ja Lõuna-Venemaa [[Perejaslavli vürstiriik]]i. Tema vennale Andrei II Jaroslavitšile anti [[jarlõkk]] [[Vladimiri vürstiriik|Vladimiri vürstiriigi]] valitsemiseks ja nad tegid koostööd mongolitega, säilitades seeläbi vürstitiitli ja nominaalse võimu.
 
[[1252]]. aastal vallutasid mongolid Vladimiri vürstiriigi, kuna Andrei Jaroslavitš kavandas mongolivastast sõjalist liitu [[roomakatoliku kirik]]u vasallide Rootsi ja Liivi orduga ning Andrei II Jaroslavitš põgenes [[Rootsi]] ja [[Kuldhord]]i poolt anti jarlõkk Vladimiri vürstiriigi valitsemiseks samuti Aleksander Nevskile.
33. rida ⟶ 42. rida:
== Isiklikku ==
Aleksander Nevski oli abielus [[Polotski vürstiriik|Polotski vürstiriigi]] vürsti tütre Aleksandra Brjatšislavnaga (''Александра Брячиславовна'').
[[Pilt:Alexander Newski.jpg|thumb|Aleksander Nevski ikoon]]
 
== Surmajärgne kultus ==
Aleksander Nevski on [[Venemaa]] rahvuskangelane ja õigeusu [[pühak]] ('''Neeva vaga õigeusuline vürst Aleksander'''). [[1547]]. aastal kanoniseeriti ta [[pühak]]uks [[Vene Õigeusu Kirik|Vene Õigeusu Kiriku]] poolt. Tema järgi on nimetatud palju katedraale ja muid ehitisi Venemaal, [[Püha Aleksander Nevski orden]], samuti [[Aleksander Nevski katedraal]] ja [[Tallinna Aleksander Nevski kalmistu|Aleksander Nevski kalmistu]] Tallinnas.
41. rida ⟶ 50. rida:
== Vaata ka ==
* [[Venemaa valitsejad]]
*[[Slaavi vürstiriikide loend]]
* [[Novgorodi vürstiriik]]
* [[Novgorodi vürst]]
 
==Välislingid==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksander_Nevski"