Bipolaartransistor: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Pnp01.png|pisi|''Pnp''-tüüpi transistor<br>(~) - signaaliallikas<br>R - koormustakisti, millele rakendadakse võimendatud signaal<BR>]]
{{Viita}}
'''Bipolaartransistor''' on [[Elektrivool|voolvooluga]]uga juhitav [[transistor]], mis koosneb kolmest [[aukjuhtivus|auk]]- ja elektronjuhtivusega[[elektronjuhtivus]]ega kihist janing kahest nendevahelisest [[pn-siire|pn-siirdest]].<ref name=Tehnikaleksikon>[[Tehnikaleksikon]], lk. 525</ref>
 
Bipolaartransistori tööks on vajalik kahesuguste laengukandjate, niihästi [[elektron]]ide kui [[auk]]ude olemasolu [[pooljuht|pooljuhis]].<ref name=Tehnikaleksikon/>
Bipolaartransistori (tavaliselt [[germaanium]]ist või [[räni]]st) struktuur võib olla ''pnp'' või ''npn''.
 
Pnp-tüüpiKeskmist bipolaartransistorilala onnimetatakse 2alati [[aukjuhtivusbaas]]e ja 1iks. [[elektronjuhtivusEmitter]]ega kihti. Keskmist ala nimetatakse alati baasiks, antud juhul on see elektronjuhtivusega. Emitter ja [[kollektor]] on alati baasi otstel, antud juhul aukjuhtivusega. Emitterit läbib kogu kasutatav vool; osa sellest läheb välja baasi kaudu, (mis on üldjuhul tüüriv vool), ningja osa kollektori kaudu, (mis on üldjuhul tüüritav vool).
[[Pilt:Pnp01.png|pisi|''Pnp tüüpi transistor''<BR>
(~) - signaaliallikas<BR>
R - koormustakisti, millele rakendadakse võimendatud signaal<BR>
Nooltega on näidatud elektrivoolu suund]]
 
Bipolaartransistori saab panna kolme lülitusse[[lülitus]]se: on olemas ühise emitteriga, ühise kollektoriga ja ühise baasiga lülitus. Esimene neist on kõige kasutatavam, sest see tagab suure võimendusteguri[[võimendustegur]]i. Ühise kollektoriga lülitus on spetsiifilisem ([[emitterijärgur]]). Ühise baasiga lülitus on sageli kasutusel [[raadiotehnika]]s, sest võimaldab kõrgemaid sagedusi kasutada.
Pnp-tüüpi bipolaartransistoril on 2 [[aukjuhtivus]]e ja 1 [[elektronjuhtivus]]ega kihti. Keskmist ala nimetatakse alati baasiks, antud juhul on see elektronjuhtivusega. Emitter ja kollektor on alati baasi otstel, antud juhul aukjuhtivusega. Emitterit läbib kogu kasutatav vool; osa sellest läheb välja baasi kaudu (mis on üldjuhul tüüriv vool) ning osa kollektori kaudu (mis on üldjuhul tüüritav vool).
 
Ühe ''pn''-siirde, näiteks emittersiirde, voolu muutumine põhjustab teise siirde, sel juhul kollektorsiirde [[takistus]]e muutumise.<ref name=Tehnikaleksikon/>
Bipolaartransistori saab panna kolme lülitusse: on olemas ühise emitteriga, ühise kollektoriga ja ühise baasiga lülitus. Esimene neist on kõige kasutatavam, sest see tagab suure võimendusteguri. Ühise kollektoriga lülitus on spetsiifilisem ([[emitterijärgur]]). Ühise baasiga lülitus on sageli kasutusel [[raadiotehnika]]s, sest võimaldab kõrgemaid sagedusi kasutada.
 
Bipolaartransistori (pooljuhtstruktuur koosneb tavaliselt [[germaanium]]ist või [[räni]]st).<ref struktuur võib olla ''pnp'' või ''npn''.name=Tehnikaleksikon/>
 
Bipolaartransistori leiutasid [[1947]]. aasta detsembris [[John Bardeen]] ja [[Walter Brattain]] [[William Schockley]] juhtimisel ettevõttes [[Bell Telephone Laboratories]]. Selle leiutise eest pälvisid kõik kolm meest [[1956]]. aasta [[Nobeli füüsikapreemia]]. Bardeen on ainus, kes pälvinud Nobeli füüsikapreemia kahel korral: teist korda asi ta selle [[1972]] [[ülijuhtivus]]t käsitleva [[BCS teooria]] väljatöötamise eest.
 
== Viited ==
{{Viited}}
 
==Välislingid==
18. rida ⟶ 22. rida:
{{Transistorid}}
{{Elektroonika}}
 
[[Kategooria:Transistorid| Bipolaartransistor]]