'''Urikivi''' on [[Taarausk|Taarausus]] uritule põletamise koht, mille juures hiisiti. Hiisimisi võisid läbi viia [[asko]]d, kohalike hiite vanemad ning perekondlikel hiisimistel kõik täisealised taaralased. Hiisimisega taotleti hingeliste nõuete rahuldamist elujaatava mõjutamise abil. Uritule leek sümboliseeris puhastumist. Uritule süütamisel osalesid hiislar, tulevanem ja kaks hiieneitsit. Uritule süütemiseks oli kujundatud eriline tseremoonia (Üldised ettekirjutused hiisimiseks).
'''Urikivi''' oli [[altar]]i algvorm suure lameda kivi näol, kuhu viidi [[Ohvritoomine|ohvriande]]. See säilis kristliku altarina mõnes arhailises kirikus.
On andmeid tantsust urikivide ja muude pühade paikade ümber. [[Taarausk|Taaralaste]] rituaalidel põletati urikivil urituld. Taaralaste urikiviUrikivi oli enamasti valmistatud maakivist või [[kips]]ist, meenutades väikest piklikku kaljupanka. Urikivi ülemises osas asus auk, kuhu asetati piklik värvilisest metallist toruke süütevedeliku ([[piiritus]]e) jaoks. Torukese peale olid paigutatud ribid, mis andis tulele püürleva kuju. Urikivi või asuda õues, aga ka toas, kus selle jaoks sisustati eraldi nurk elavate lillede, roheliste okste ja kallite mälestusesemetega. <ref>http://www.folklore.ee/tagused/nr50/vakker.pdf</ref>.
Eestlastel oli kombeks [[leedopäev]]al süüa tule ääres ning panna esimene osa kõigest toidust ja joogist – leedokahi – pannakse urikivile või tulle.
