Initsieerimisreaktsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
2. rida:
 
==Näiteid==
1. [[Alkaanid]]e ja [[alkeenid]]e [[vaba radikaal|radikaalne]] [[kloorimine]], milles [[kloor]]i molekuli dissotsiatsioon ([[homolüüs]]) toimub [[ultraviolettvalgus]]e toimel
[[File:MethaneChlorinationPropagationStep.svg|framed|center|150px|Reaktsiooniahela initsieerimine ja ülekanne [[metaan]]i [[kloorimine|kloorimisel]]]]
 
20. rida:
 
[[File:Anionische_initiatie_additiepolymerisatie.png|framed|center|350px|[[Karbanioon]]ide moodustumine initsieerimisreaktsioonis]]
 
==Polümerisatsiooni initsiaator ''vs'' katalüsaator==
Aineid, mis [[monomeer]]i keskkonnas moodustavad aktiivseid osakesi ja alustavad [[ahela kasv|ahela kasvu reaktsiooni]], nimetatakse [[initsiaator]]iteks või [[katalüsaator]]iteks.
 
[[Radikaalpolümerisatsioon]]i [[initsieerimisreaktsioon|initsiaatoriteks]] on ained, mis kergesti moodustavad [[vaba radikaal|vabu radikaale]]. Iga moodustunud radikaal võib ühineda monomeeri molekuliga ja alustada üht [[ahela kasv|reaktsiooniahelat]], see on üht polümeerset molekuli. Seejuures initsiaatoriks olnud osake jääb seotuks ahela „algusega” ja ei osale järgnevates reaktsioonietappides. Initsiaator reaktsiooni käigus kasutatakse ära pöördumatult.
 
[[ioonpolümerisatsioon|Ioonse polümerisatsiooni]] [[katalüsaator]]iteks on ained, mis reaktsiooni keskkonnas moodustavad [[ioonpaar|ioonipaar]]e või oluliselt polariseeritud komplekse, mis alustavad polümerisatsiooniahelat. Need ioonipaarid või polaarsed molekulid (erinevalt vabadest radikaalidest) osalevad igas järgnevas ahela kasvu etapis, s.t. [[elementaarreaktsioon]]is järgmise monomeeri molekuliga. Katalüsaatorit protsessi käigus ära ei kasutata ja see regenereerub.
 
==Vaata ka==