Jenő Oszkár Ruszkay-Ranzenberger: erinevus redaktsioonide vahel

[[Austria-Ungari]] oli [[Esimene Maailmasõda|Esimese Maailmasõja]] kaotajate hulgas. Sõja järel tekkinud vastuolude tõttu lahkus [[Ungari Kuningriik]] kaksikmonarhiast. Samas olid [[Trianoni rahuleping|Trianoni rahulepingu]] järgsed territoriaalsed nõudmised Ungarile väga suured - ta kaotas 2/372% oma territooriumist. Peale seda kui [[Antant|Antanti]] esindaja nõudis 19.03.1919 Ungari sõjaväe lahkumist [[Transilvaania|Transilvaaniast]], lahkus Ungari valitsus seda nõudmist aktsepteerimata. Uus valitsus moodustati 21.03.1919 näiliselt sotsiaaldemokraatidest, kuid tegelikult kommunistidest. See valitsus kuulutas samal päeval välja [[Ungari Nõukogude Vabariik|Ungari Nõukogude Vabariigi]]. [[Bela Kun]] lubas Nõukogude Venemaa abiga taastada Ungari endised piirid. See abi jäi tegelikkuses tulemata. Pealetungivad Rumeenia väed tungisid kuni [[Tisza]] jõeni. Peale läbirääkimisi saavutati sellel rindel relvarahu.

[[Bela Kun]] proovis võimul püsida teisel – [[Slovakkia]] rindel - pealetungi korraldades. Ungari väged saavutasid seal juunis 1919 mõned sõjalised võidud, kuid pidid 23. juunil tsehhi vägedega relvarahu sõlmima. 24. juunil 1919 toimunud sotsiaaldemokraatide riigipöördekatse järel tugevdati tunduvalt punast terrorit. Samas asusid [[Rumeenia]] väed rünnakule ning 30. juulil 1919 murdsid nad ungari nõukogude vägede nõrgast rindest läbi ja marssisid 06.08.1919 Budapesti. Okupeeriti peaaegu kogu Nõukogude Ungari v.a. [[Balaton|Balatoni]] ääres olev piirkond, mis jäi Horthy asutatud armee kontrolli alla. See Rumeenia poolt relvastatud väegrupp lootis peale rumeenlaste lahkumist võimu üle võtta. Peale suurt röövimist lahkusid Rumeenia väed novembris 1919 Budapestist (ja 25.02.1920 Ungarist). Horthy väed sisenesid 16.11.1919 linna ja hakkasid rumeenlaste lahkumise järel tekkinud võimuvaakumis teostama valget terrorit.

01.03.-01.04.1920 oli Ruszkay Ungari parlamendihoonet kontrolliva pataljoni ülem. 01.03.1920 taastas rahvusassamblee [[Ungari kuningriik|Ungari Kuningriigi]] ja koos parlamendihoonet kontrolliva väeüksuse ohvitseridega nimetas Horthy Ungari [[regent|regendiks]].

1928 kutsuti Ruszkay tegevteenistusse tagasi. [[Kolonel]] Ruszkay'st sai Kuningliku Ungari Kindralstaabi ja Kaitseministeeriumi (Honvedministerium) 2. osakonna ülem (15.11.1928 – 01.05.1933). Seejärel oli ta 7. Brigaadi staabiülem ja Kuningliku Ungari Armee staabiülema asetäitja.

Ungarisse tagasi tulles oli ta[[kindralmajor]] Ruszkay 1938. aastal lühikest aega 4. Segabrigaadi komandör.

02.04.1938 – 15.10.1940 oli ta, nüüd juba [[Pesckindralleitnant|Pesc'iskindralleitnandina]] paikneva Ungari 4. [[Armeekorpus|Armeekorpuse]] juhataja [[Pécs |Pécs'is]].

1943 lõpus proovis Horthy liitlastega separaatrahu osas läbi rääkida, kuid märtsis 1944 okupeerisid sakslased Ungari. Peale hitlerisõbraliku [[Nooleristi Partei]] 15.10.1944 [[riigipööre|riigipööret]] [[Ferenc Szálasi]] juhtimisel kutsuti Ruszkay 01.11.1944 [[kindral|kindralkoloneli]] auastmes tagasi tegevteenistusse Kuningliku Ungari Sõjaväe Kindralstaapi.

29.12.1944 piiras [[Punaarmee]] Budapesti ümber. Võimalik on, et ta lasti Szalasi poolt lahti, igatahes lahkus Ruszkay Budapestist. Jaanuaris 1945 läks ta Reichsführer-SS [[Heinrich Himmler|Heinrich Himmleri]] kutsel Berliini.