Erinevus lehekülje "Aleksander Suur" redaktsioonide vahel

resümee puudub
(Lehekülg asendatud tekstiga 'Sulle ei näita vikipeedia midagi !')
{{See artikkel| räägib Makedoonia kuningast; eesti juristi kohta vaata artiklit [[Aleksander Suur (jurist)]]}}
Sulle ei näita vikipeedia midagi !
{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2012}}
 
[[Pilt:BattleofIssus333BC-mosaic-detail1.jpg|pisi|Aleksander Suur [[Pompei]]st leitud mosaiigil]]
'''Aleksander Suur''' ehk '''Makedoonia Aleksander''' ([[356 eKr|356]] [[Pella]] – {{kas|[[10. juuni]]}} [[323 eKr]] [[Babülon]]) oli [[Vana-Makedoonia]] kuningas ('''Alexandros III''') [[336 eKr|336]]–323 eKr, antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht, [[Philippos II]] ja [[Olympias (Makedoonia)|Olympias]]e poeg, [[Aristoteles]]e kasvandik. Veel tänapäevalgi peetakse teda parimaks väejuhiks, kes kunagi elanud on<ref>[http://ancienthistory.about.com/od/warfareconflictarmor/tp/041908Warriors.htm The Greatest Warriors] About.com</ref>.
 
==Aleksandri noorus==
Aleksander sündis aastal 356 eKr. Samal ööl süütas Herostratos Artemise templi Ephesoses.
 
Aleksander on peamiselt tuntud [[Pärsia]] [[Ahhemeniidid]]e [[impeerium]]i purustajana. Troonile sai ta 20-aastaselt pärast tema isa mõrvamist ihukaitsja Pausaniase poolt. Sel ajal oli ta juba kogenud väejuht, 18-aastasena oli ta [[338 eKr]] [[Chaironeia lahing]]us juhtinud edukalt Makedoonia ratsaväge ning samuti oli isa usaldanud talle vastutavaid riigiameteid.
 
==Pärsia sõjaretk==
Kuningaks saanuna jätkas Aleksander oma isa alustatud ettevalmistusi Pärsia-vastaseks sõjaretkeks. Sõja algne eesmärk oli kättemaks pärslastele Kreeka-Pärsia sõdade ning [[Ateena]] purustamise eest rohkem kui sada aastat varem.
 
Aastal [[334 eKr]] ületas ta 48 000 jalamehe ja 6000 ratsamehega [[Dardanellid]] ning tungis seega Pärsia valdustesse. Esimene tõsine kokkupõrge pärslastega toimus [[Granikose lahing]]us, kus Aleksander purustas Pärsia [[Väike-Aasia]] provintside väed. Seejärel liikus ta [[Gordion]]i (kus tal legendi järgi õnnestus avada [[Gordioni sõlm]]) ja jätkas liikumist piki Väike-Aasia rannikut. [[Kiliikia]]s astus tema vastu Pärsia suurkuningas [[Dareios III]] koos Aleksandri omadest tunduvalt suuremate vägedega, kuid sellele vaatamata saavutas Aleksander [[333 eKr]] [[Issose lahing]]us täieliku võidu ning vangistas ka Dareiose perekonna. Issose lahingu järel otsustas Aleksander enam mitte leppida oma esialgsete plaanidega, mis ilmselt nägid ette vaid Väike-Aasia vallutamist, vaid selle asemel vallutada terve Pärsia impeerium. Seetõttu lükkas ta ka Dareiose rahupakkumise tagasi.
 
[[332 eKr]] [[Tüürose piiramine|piiras]] Aleksander kuus kuud strateegiliselt olulist [[Tüüros]]e linna. Linn oli talle alguses alistunud, kuid konflikt oli uuesti puhkenud, sest ei olnud suudetud jõuda kokkuleppele ohvritalituse suhtes. Linn õnnestus lõpuks vallutada [[Küpros]]e ja [[Foiniiklased|foiniiklastelt]] kokkukogutud laevastike abiga, 8000 elanikku tapeti, ülejäänud müüdi orjadeks. Sama aasta septembrist novembrini piiras armee [[Gaza]]t. Makedoonlastel õnnestus linnamüüri lõik alt ära õõnestada, nii et see kokku varises ja sealt kaudu linna tungida. Jällegi järgnes veresaun, Gaza väeülem lohistati sõjavankri taga surnuks.
 
Nüüd kuulus kogu [[Vahemeri|Vahemere]] idakallas Aleksandri võimu alla. Seejärel suundus ta [[Egiptus]]esse, mis talle vastupanuta alistus. Seal rajas ta [[Aleksandria]] linna, mis sai hiljem [[hellenism]]imaailma suurimaks [[metropol]]iks. Ta rajas Aleksandria-nimelisi linnu ka mujale (ühtekokku olevat neid olnud umbes 18{{lisa viide}}), kuid ükski teistest ei saanud nii suureks ja edukaks kui Egiptuse oma.
 
Pärast Egiptuse alistamist liikus Aleksander edasi [[Mesopotaamia]]sse ning lõi seal [[331 eKr]] Dareiose väge [[Gaugamela lahing]]us. See otsustas ka Pärsia impeeriumi saatuse. Dareios põgenes ning tapeti järgmisel aastal oma lähikondlaste poolt. Aleksander vallutas aga põlised Pärsia alad ning pealinnad [[Babülon]]i, [[Elam]]i, [[Susa]] ja [[Persepolis]]e. [[330 eKr]] kuulutas ta pärast Dareiose surma end Pärsia kuningaks. Järgneva kolme aastaga alistas ta ka Pärsia idaprovintsid ning püüdis tungida [[India]]sse, ent tema väed olid sõjast tüdinud, nii et ta pidi sõjaretke lõpetama. Ta liikus Babüloni, millest kavatses teha oma impeeriumi pealinna. See polnud enam Makedoonia, vaid Aleksandri isiklik impeerium. Kreekast ja Makedooniast olid saanud selle äärealad.
 
Kevadel [[323 eKr]] oli armee valmis uueks suureks sõjaretkeks Araabiasse, hiljem oli kuningas kavatsenud liikuda Vahemere piirkonda. Juuni keskel suri Aleksander aga ootamatult ning kohe algasid [[diadohhide sõjad]] tema riigi jagamise pärast.
 
==Aleksander poliitiku ja sõdurina==
Aleksandri edu rajanes paljuski tema vägede väga heal sõjalisel väljaõppel ning liikumiskiirusel. Samas ei suutnud ta korraldada vallutatud maade haldamist ja tegelikku liitmist oma impeeriumiga – sellest tunnistavad nii arvukad ülestõusud kui riigi kiire lagunemine Aleksandri surma järel. Ka väejuhina laskus ta korduvalt strateegiliselt tarbetutesse kuid kulukatesse avantüüridesse kui mängus oli tema au – näiteks [[Tüüros]]e piiramine või armeega [[Gedrosia kõrb]]est läbi minemine.
 
Aleksander oli meie mõistes väga verine ja julm väejuht. Nii Tüüroses, [[Gaza]]s kui paljudes teistes linnades, kes kohe talle ei alistunud, tapeti vallutamise järel mehed ning naised ja lapsed müüdi orjadeks. Niisugune julmus oli osaliselt mõeldud teiste linnade hirmutamiseks. Nagu järgnevad sündmused aga näitasid, jäi hirmutamise mõju nõrgaks. Aleksandril õnnestus võita küll kõik lahingud, kuid vastuhakud jäid talle elu lõpuni suureks probleemiks.
 
Pika sõjaretke jooksul asendus algne eesmärk – kättemaks pärslastele – Aleksandri isikliku kuulsusejanuga. Ta pidas ennast osaliselt uueks Pärsia suurkuningaks ning võttis üle mõned Pärsia õukonna tavad. Samas pidas ta elu lõpuni kreeklasi, ja eriti makedoonlasi, teistest impeeriumi rahvastest paremaks. Oma kuulsusesoovi ühe väljendusena lasi ta end jumalaks kuulutada.
 
==Pärand kaasajal==
[[Lahesõda|Lahesõja]] aegne [[USA]] vägede üldjuht kolmetärni[[kindral]] [[Norman Schwarzkopf]] on öelnud, et ta võitis Iraagi armee kiiresti tänu Aleksander Suure Gaugamela lahingus kasutatud taktika taaskasutamisele.<ref>http://www.historum.com/war-military-history/31264-men-who-used-alexanders-tactics-battle.html</ref>
 
==Kirjandus==
*[[Sergei Žebelev]], "Aleksander Suur", tõlkinud [[Richard Kleis]], [[Eesti Kirjanduse Selts|EKS]], [[Tartu]] [[1929]]
*[[Edison Marshall]], "Vallutaja Aleksander Suur" (ajalooline romaan). Inglise keelest tõlkinud [[Kalli Karise]]. [[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]], [[Tallinn]] [[1997]]
*[[Stefania Stefani]], "Aleksander Suur", itaalia keelest tõlkinud [[Anne Kalling]], [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]], [[Tallinn]] / Alma Littera, [[Vilnius]], [[2000]]
*[[Siegfried Fischer-Fabian]], "Aleksander Suur: unistus rahust rahvaste vahel", saksa keelest tõlkinud [[Rein Kärner]], [[Olion]], [[Tallinn]] [[2002]]
*[[Ian Worthington]], "Alexander the Great", Pearson, Harlow, England, [[2004]]
*[[Jakob Wassermann]], "Aleksander Babülonis" (ajalooline romaan). Saksa keelest tõlkinud [[Uno Liivaku]], [[Monokkel (kirjastus)|Monokkel]], [[Tallinn]] [[2005]]
*[[Simon Adams]], "Aleksander: poiss-sõdur, kes vallutas maailma" (lühielulugu, 64 lk.). Inglise keelest tõlkinud [[Tiina Põldaru]]. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], [[Tallinn]] [[2006]]
 
==Viited==
{{viited}}
 
==Välislingid==
*[http://www.pothos.org/ Pothos.org (eng)]
*[http://www.thegreatalexander.com/ The Great Alexander Site(eng)]
*[http://www.lysimachos.com Articles about Alexander (eng)]
 
[[Kategooria:Väejuhid]]
[[Kategooria:Monarhid]]
[[Kategooria:Vanakreeka poliitikud]]
[[Kategooria:Pärsia inimesed]]
[[Kategooria:Egiptuse vaaraod]]
[[Kategooria:Sündinud 356 eKr]]
[[Kategooria:Surnud 323 eKr]]
 
{{Link FA|he}}
{{Link FA|mr}}
{{Link FA|sk}}
{{Link FA|fi}}
{{Link FA|li}}
{{Link FA|mk}}
{{Link FA|ar}}
Anonüümne kasutaja