Konstantin Ramul: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Bot: Migrating 2 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q3736679 (translate me) |
|||
18. rida:
Alates 7. septembrist 1919 töötab Ramul Tartu Ülikoolis: dotsent 1919-1928, erakorraline professor 1928-1939, korraline professor 1939-1965, professor-konsultant 1965.a. kuni surmani 1975. Dotsent oli ta filosoofia alal, aga asutas 1922 ülikoolis eksperimentaalse psühholoogia ja pedagoogika laboratooriumi, mida juhendas aastani 1966 (labor vahetas selle aja jooksul mitu korda nime). Aastatel 1925-1930 oli Ramul lisaks filosoofiateaduskonna dekaan, 1930-1936 didaktilis-metoodilise seminari juhataja.
Ülikoolis töötamisele näis lõpp tulevat aastal 1951. Ramuli toimikus Tartu Ülikooli arhiivis on loogika ja psühholoogia kateedri tollase juhataja, mõni kuu varem rektori kohalt kõrvaldatud professor [[Alfred Koort]]i ettepanek 31. augustist: viia Ramul professori täiskohalt üle poolele kohale. [[Aleksander Elango]] andmeil tahtis Koort Ramuli üldse pensionile saata, nagu oli nõutud TRÜ parteiorganisatsiooni üldkoosolekul 20. veebruaril. Põhjendused olid muidugi poliitilist laadi: Ramul (nagu ka [[Harri Moora]], E. Ilus, Aleksander Elango, A. Pärl, [[Richard Kleis]], J. Madisson) polnud oma varasemaid seisukohti Lenini-Stalini õpetuse järgi ümber lükanud; oli [[kodanlik natsionalism|kodanliku natsionalismi]] kütkes (koos Elango ja Voldemar Vagaga); soovitas üliõpilastel kasutada oma 1938. aastal ilmunud psühholoogiaõpikut. Ka Ramuli abikaasa Olga, kes töötas ülikooli vene kirjanduse kateedris, oli noil aegadel parteilastel
Doktoriväitekirja "Mathematik und Psychologie. Beiträge zur Geschichte und Therie der mathematichen und der phänomenologischen Psychologie" kaitses Ramul Tartu Ülikoolis edukalt 1939. See jäi muutunud oludes tervikuna küll ilmumata, aga katkendeid sellest avaldas Ramul veel 1960. aastatelgi. Nõukogude korra järgi ei andnud teaduskraade ega -kutseid mitte ülikool, vaid riik. Mujal saadud kraadid tuli nostrifitseerida. Ramulile anti niihästi pedagoogikadoktori kraad kui ka professori kutse - mõlemad 1946.
| |||