Fender Rhodes: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
11. rida:
Aastal [[1965]] ostis tootmisfirma CBS Fenderi firma ja tekkis võimalus uue modifitseeritud muusikariista saritootmiseks.
Hakati tootma 73-klahvilist ''Fender Rhodes Suitcase 73'''me, millel oli sisseehitatud eelvõimendi, lõppvõimendi ja valjuhääldid. Tootmisfirma kasutas mudeli nimes tõenäoliselt turunduslikel eesmärkidel mõlema looja nime. Hoolimata isiklikest lahkarvamustest jätkasid Fender ja Rhodes pilli arendamist - näit [[1970]]. aastal taotlesid nad koos patentti uuele heligeneraatorile (''tone generator'').
''Fender Rhodes Suitcase 73'' oli turul tõeline läbilöök. Rhodes jätkas pillide mehaanika paremaks muutmist.
Viie aasta pärast ilmus müügile ''Fender Rhodes Mark I Stage piano''. Lisaks täiustatud masinavärgile polnud uuel mudelil helivõimendit ega valjuhääldajaid. Samuti puudus uuel mudelil ''Suitcase'''il olnud ''vibrato''-efekt. Pilli sihtgrupiks olid ringreisidel ansamblid, kelle nõudmistele suhteliselt kerge pill )vastas suurepäraselt (77-klahviga kaalus 80 kg ja 88-klahviga versioon 100 kg). Aastast 1970 kuni aastani 1979 valmistas CBS kahte elektriklaverit - ''Mark I''-e ja lameda korpusega ''Mark V''-e. Aastast 1975 otsustas CBS lõpetada Fenderi nime kasutamise. Mõlemaid mudelid tehti nii ''suitcase'' kui ''stage piano'' versioonidena.
Aastal 1980 tuli turule mudel Rhodes 54, mis oli kergem (60 kg) ja väiksem kui tema eelkäijad ning pillil oli 54 klahvi.
Viimane CBS'i valmistatud mudel oli Rhodes Mark III, millel oli sisseehitatud 2-häälne süntesaator, kuid pill ei saanud populaarseks.
| |||