Erinevus lehekülje "Pascheni seadus" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P (Robot: muudetud 12 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata)
P
[[Pilt:Paschen Curves.PNG|pisi|Pascheni kõverad heeliumi, neooni, argooni, vesiniku ja lämmastiku korral. Vasakpoolsel teljel läbilöögipinge ''U'' väärtus sõltuvana alumisel teljel kujutatud rõhu ja elektroodide vahekauguse korrutisest ''pd''.]]
'''Pascheni seadus''' on nime saanud [[Friedrich Paschen]]i järgi, kes avaldas selle oma töös [[1889]]. aastal.<ref name="Paschen" /> Paschen uuris [[elektriline läbilöök|elektrilise läbilöögi]] [[pingePinge (elekter)|pingeid]]id [[gaas]]ikeskonnas paiknevate paralleelsete plaatide vahel sõltuvana [[rõhk|rõhust]] ja plaatidevahelisest kaugusest. Ta leidis, et [[kaarlahendus|elektrikaare]] tekitamiseks vajalik plaatidele rakendatav pinge vähenes kuni teatava [[gaas]]ikeskkonnagaasikeskkonna rõhuni. Edasisel rõhu langetamisel lahenduse tekkeks vajaminev pinge suurenes järk-järgult üle oma esialgse väärtuse. Samuti leidis ta oma eksperimentides, et [[normaalrõhk|normaalrõhu]] korral langes lahenduse süttimise pinge plaatide vahekauguse vähendamisel, seda kuni teatava plaatidevahelise kauguseni, millest edasi plaatide lähendamine tõi kaasa vajaliku pinge kasvu üle esialgselt rakendatud pinge väärtuse.
 
==Pascheni võrrand==
 
==Plasma süttimine==
 
[[Plasma]] süttimine Townsendi ([[Townsendi lahendus]]) mõistes on ennast alalhoidev lahendus, mis on sõltumatu välisest elektronide allikast. See tähendab, et elektronid jõuavad katoodilt anoodile vahekaugusega <math>d</math> ja [[ioon|ionisseerivad]] teekonnal vähemalt ühe aatomi. Seega <math>\alpha</math> definitsiooni kohaselt peab järgnev tingimus olema täidetud:
 
16 920

muudatust