Uputus (Poola): erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
Resümee puudub
{{allikad}}
{{Mall:Sõjaline konflikt
|konflikt=Uputus
|osa= [[Teine Põhjasõda|Teisest Põhjasõjast]]
|pilt= [[File:Rzeczpospolita Potop.png|300px]]
|pildiallkiri=
|aeg=[[1648]]–[[1667]]
|koht= [[Rzeczpospolita]]
|tulemus=
|osaline1= [[Rzeczpospolita]]<br>[[Brandenburgi mark]]
|osaline2= [[Rootsi]]<br>[[Brandenburgi mark]]
|väejuht1=[[Jan II Kazimierz Waza]]<br>
|väejuht2=[[Karl X Gustav]] <br>
|jõud1=
|jõud2=
|kaotused1=
|kaotused2=
}}
'''Uputuseks''' nimetatakse sündmusi [[Poola]] (Rzeczpospolita) ajaloos, mis leidsid aset aastatel [[1648]]–[[1667]].
 
==Segadusteaja algus==
==Algus==
[[Pilt:Schultz John Casimir Vasa.jpg|thumb|Jan II Kazimierz Waza]]
 
[[Image:Sébastien Bourdons-Karl X Gustav.jpg|thumb|Karl X Gustav]]
Aastal [[1648]], kui suri [[Poola kuningas]] [[Władysław IV]], ei suudetud Poolas kohe uut [[monarh]]i valida ning riiki vapustas [[Ukraina]] [[kasakad|kasakate]] ülestõus [[hetman]] [[Bogdan Hmelnõtski]] juhtimisel. Et viimastel aastatel oli [[Poola Seim]] ajanud äärmiselt rahumeelset poliitikat, et piirata võimalikult palju kuningavõimu, siis oli Poola sõjavägi allapoole igasugust arvestust ning väike püsiarmee purustati juba samal aastal Hmelnõtski ülekaalukate vägede poolt. Aasta lõpul valiti uueks kuningaks eelmise monarhi vend [[Jan II Kazimierz]], kes oli kogenud väejuht ja haritud mees. Ta suutiski kasakad ajutiselt tagasi lüüa, kuid Seimi tegevus piiras tugevalt ta tegutsemisvabadust, nii et tal ei läinud korda korralikku armeed koguda. Kasakate võimu all oli sisuliselt kogu Ukraina ning Seim, kuningas ja väejuhid vaidlesid üpris tulutult selle üle, mida ette võtta.
 
Ka [[1654]]. aastaks polnud suudetud kasakate mässu maha suruda ning see julgustas [[Moskva tsaaririik]]i Poola vastu sõtta astuma (algas [[Kolmeteistkümneaastane sõda]]). Venelaste ülekaalukad väed sisenesid, kokkuleppel Hmelnõtskiga, Ukrainasse ja [[Leedu Suurvürstiriik]]i. Olulisim piirikindlus Poola [[Smolensk]] langes peagi vene vägede kätte ning nende väed rüüstasid tugevalt Leedut. Poola oli võimetu midagi otsustavat selle vastu ette võtma, ehkki viimaks oli hakatud moodustama suuremaid väeüksusi.
 
==Rootsi invasioon==
Vene vägede kiire edu jahmatas aga [[Rootsi]]t, kes kartis, et Poola täieliku kokkuvarisemise korral haarab too [[Läänemeri|Läänemere]] idarannikul kiirelt ülemvõimu. Et seda takistada, otsustas kuningas [[Karl X]] enne ise kogu läänepoolse Poola vallutada. Rootsi väed liikusid [[1655]]. aastal [[Ees-Pommeri]]st ja [[Liivimaa]]lt [[Rzeczpospolita]] aladele ning vallutasid kiiresti enamiku Moskva vägede poolt alistamata jäänud aladest. Karl kuulutas end ka ([[Radziwill]]ide toetusel) [[Leedu suurvürst]]iks. Aasta lõpuks olid poolakate kätte tähtsamatest linnadest jäänud vaid [[Lviv]] ja [[Gdańsk|Danzig]] (Gdańsk). Jan Kazimierz lahkus pagendusse [[Sileesia]]sse ja Poolat valmistuti juba laiali jagama (kuningatrooni pakuti seejuures [[Habsburgid]]ele).
 
 
Kasakate ühisrinne oli vahepeal Hmelnõtski surma ning tsaaririigi despootlikkuse tõttu lagunenud ja see tegi peale [[1660]]. aastal sõlmitud [[Oliwa rahu]] Poolale võimalikuks asuda edukalt sõtta ka Ukraina ja teiste idaalade tagasivõitmise nimel. Moskva väed tõrjuti Poola idapiiri juurde, kuid otsustavat edu ei õnnestunud saavutada. [[1667]]. aastal sõlmisid sõjast kurnatud pooled [[Andrussovo rahu]], millega [[Vasakkalda-Ukraina]] ja [[Kiiev]]i linn ning Smolensk läksid Moskva tsaaririigi kätte. Uputus oli lõppenud ning Poola sellest suhteliselt õnnelikult pääsenud. Kuid sellest ei võetud õppust ning seetõttu muutus Rzeczpospolita peagi mängukanniks tema tugevamate naabrite käes.
==Vaata ka==
*[[Poola-Rootsi sõda]]
{{JÄRJESTA:Uputus (Poola)}}
[[Kategooria:Moskva tsaaririik]]
[[Kategooria:Rzeczpospolita]]
[[Kategooria:17. sajand Poolas]]
[[Kategooria:Sõjad]]
77 287

muudatust