Redaktsioon: 4. aprill 2013, kell 20:09 redigeeri Epp (arutelu \| kaastöö) 99 361 muudatust →‎Vaata ka ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 9. aprill 2013, kell 18:50 redigeeri eemalda Avjoska (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 91 585 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
27. rida: {{vaata\|Sving}} 1930. aastatel sai alguse sving -– uus ajastu džässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud džässorkestri -– [[Big Band]]i -– teke. Nüüd oli väga tähtsal kohal rütm ning svingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks. Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud nagu [[Duke Ellington]], [[Count Basie]], [[Glenn Miller]], [[Ella Fitzgerald]] ning [[Frank Sinatra]]. Euroopa džässmuusika eestvedajaks said aga [[Django Reinhardt]] ning [[Stephane Grapelli]]. === 1940. aastad === 38. rida: {{Vaata\|Cool jazz}} 1950. aastatel sai alguse ''[[free jazz]]'', mille lõi pianist [[Cecil Taylor]]. ''Free jazz'' vabastas džässi igasugustest piirangutest (~~k.a.~~kaasa arvatud need, mis olid džässmuusikale iseloomulikud). Nüüd polnud džässil enam taktimõõtu ning harmoonia koosnes [[klaster (muusika)\|klastritest]]. Kuulsaim džässmuusik 1950. aastatest oli [[Ornette Coleman]]. === 1960. – 1970. aastad === 46. rida: Tuntumaid 70ndate ''[[jazz fusion]]''i esindajaid on [[Weather Report]], [[Mahavishnu Orchestra]], [[The Tony Williams Lifetime]], [[Return to Forever]], [[Herbie Hancock]]'i [[Headhunters]], [[Soft Machine]], [[Colosseum]], [[Caravan]], [[Nucleus]], [[Blood, Sweat and Tears]] , [[Chicago]], [[If]], [[Frank Zappa]], [[Santana]], [[The Eleventh House]] jt. === 1980ndad -– tänapäev === == Tuntud džässmuusikuid ==

Džäss: erinevus redaktsioonide vahel