Erinevus lehekülje "Fender Rhodes" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2008}}
[[Pilt:Rhodes Mk II 73 cropped.jpg|thumb]]
'''Fender Rhodes piano''' on [[Harold Burroughs Rhodes]]’i [[1965]]. aastal leiutatud ja [[1965]]. aastast [[Fender Electric Instrument Company]] toodetud [[elektromehaaniline klahvpill|elektromehaaniline]] [[klahvpill]], mis oli mõeldud asendama [[kontsert]]idel [[klaver]]it. Rhodes lõi esimese mudeli Teise maailmasõja ajal [[1942]]. aastal USA armees teenides kui sõjaväe [[meditsiinikindral]] andis talle kui üleriiklikult tuntud muusikaõpetajale ülesande pakkuda [[muusikateraapia]]t voodislamavatele vigastatud sõduritele. Rhodes lõi selleks teisaldatava 29-noodilise klaviatuuriga ''The Army Air Corps piano'' kasutades muuhulgas [[B-17]] [[pommituslennuk]]i tiiva [[Hüdraulika|hüdraulika]][[alumiinium]]torusid ja loodud pilli sai mängida voodist lahkumata. Peale sõda sai Rhodes teraapia-alaste saavutuste eest aumedali (Medal of Honour).
Rhodes lõi oma esimese mudeli Teise maailmasõja ajal [[1942]]. aastal USA armees teenides kui sõjaväe [[meditsiinikindral]] andis talle kui üleriiklikult tuntud muusikaõpetajale ülesande pakkuda [[muusikateraapia]]t voodislamavatele vigastatud sõduritele. Rhodes lõi selleks teisaldatava 29-noodilise klaviatuuriga ''The Army Air Corps piano'' kasutades muuhulgas [[B-17]] [[pommituslennuk]]i tiiva [[Hüdraulika|hüdraulika]][[alumiinium]]torusid ja loodud pilli sai mängida voodist lahkumata. Peale sõda sai Rhodes teraapia-alaste saavutuste eest aumedali (Medal of Honour).
 
Peale sõda lõi Rhodes oma ettevõtte ja hakkas välja töötama väikest ja kerget klahvpilli. Aastal [[1946]] tuli firma turule kodudesse ja koolidesse mõeldud 3-oktaaviga ''Pre-Piano'''ga, mille heli meenutas mänguklavereid. Instrumendi läbimüük jäi väikeseks kehva tootmisprotsessi tõttu.
 
Aastal [[1959]] kohtus Rhodes [[Leo Fender]]iga, kelle elektrikitarri ja võimendite alane teadmine ja kogemus sai pilli ehituse arengut suunavaks järgmistes mudelites. Kahekesi nad otsustasid luua ennenägematu elektriklaveri ning alustasid koostööd, mis küll ei sujunud kuna neil oli erinev nägemus heast kõlast. Perioodi [[1959]]-[[1965]] vahel tulid nad välja ainult ühe mudeliga - 32-klahviga ''Piano Bass'''iga. Samal ajal arendas Harold oma ideesid ja ehitas 88-klahvilist elektriklaverit.
 
AastasAastal [[1965]] ostis tootmisfirma CBS Fenderi firma ja tekkis võimalus uue modifitseeritud muusikariista saritootmiseks.
Hakati tootma 73-klahvilist ''Fender Rhodes Suitcase 73'''me, millel oli sisseehitatud eelvõimendi, lõppvõimendi ja valjuhääldid. Tootmifirma kasutas mudeli nimes tõenäolist turunduslikel eesmärkidel mõlema looja nime. Hoolimata isiklikest lahkarvamustest jätkasid Fender ja Rhodes pilli arendamist - näit [[1970]]. aastal taotlesid nad koos patentti uuele heligeneraatorile (''tone generator'').
''Fender Rhodes Suitcase 73'' oli turul tõeline läbilöök. Rhodes jätkas pillide mehaanika paremaks muutmist. Viie aasta pärast ilmus müügile ''Fender Rhodes Mark I Stage piano''. Lisaks täiustatud masinavärgile polnud uuel mudelil helivõimendit ega valjuhääldajaid. Samuti puudus uuel mudelil ''Suitcase'''il olnud ''vibrato''-efekt. Pilli sihtgrupiks olid ringreisidel ansamblid, kelle nõudmistele kerge pill vastas suurepäraselt.
 
4539

muudatust