Abhaasia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 213.35.237.175 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Legobot. |
|||
341. rida:
Kartveli kolonisatsioon Abhaasias oli sedavõrd tormiline, et tekitas ärevust Venemaa Tsaaririigi võimudes. Venemaa huvid põrkusid otseselt grusiinide huvidega. Aastal 1881 hinnati abhaaside arvuks Venemaa keisririigis 20 000. Need abhaasid, kes jäid paigale ega pöördunud kristlusse, kuulutati jooksikuteks ning neilt võeti õigus elada rannikupiirkonnas ja linnades. Kolmkümmend aastat, s.o aastast 1877 kuni aastani 1907, loeti Venemaa Keisririigis abhaase "süüdiolevaks rahvuseks". "Süüdioleva rahvuse" staatus võeti maha Venemaa Keisririigi valitsusjuhi [[Pjotr Stolõpin]]i ettepanekul 1907 aastal seoses sellega, et abhaasid ei osalenud 1905 aastal revolutsioonilises tegevuses, mida ei saa öelda grusiinide kohta.<ref name=ssr/>
Pärast 1877. a abhaaside ülestõusu "verre uputamist" Venemaa ja [[Megreelia]] ühendväe poolt (megrelid ärgitasid abhaase megrelite poolt alustatud ülestõusuga liituma kuid jõudude vahekorra muutudes, ülestõusu keskfaasis, vahetasid poolt ja asusid tegutsema koos Venemaa vägedega abhaaside vastu<ref>[[Marika Mikkor]]: [http://
1897. aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid abhaasid 60–65% Suhhumi maakonna rahvastikust ning ülejäänud olid peamiselt grusiinid. Suhhumi maakonnas oli umbes 100 000 elanikku ning selle territoorium kattus enam-vähem praeguse Abhaasia omaga.<ref>[http://www.c-r.org/our-work/accord/georgia-abkhazia/graph2.php Demographic changes in Abkhazia]</ref> 1904. aasta hinnangul oli aga abhaase Venemaa territooriumil veel ainult 25–30 tuhat<ref>[http://runeberg.org/nfba/0025.html Nordisk familjebok]</ref> ning 1911. aasta hinnangul elas Suhhumi maakonnas (see oli siis praegusest Abhaasiast väiksem, sest osa territooriumist oli [[Khuthaisi kubermang]]ust üle viidud [[Kubani kubermang]]u) 43 000 inimest, kellest kaks kolmandikku olid megrelid ja üks kolmandik abhaasid.<ref>[http://www.gutenberg.org/catalog/world/readfile?pageno=155&fk_files=35559 Britannica]</ref>
| |||