Hyde Park: erinevus redaktsioonide vahel

'''Hyde Park''' on üks suurimaid Londoni kesklinna parke ning see moodustab ühe osa Londoni Kuninglikest parkidest. Hyde Park´i Parki teeb iseäranis kuulsaks selles paiknev [[Speakers´ Corner]] (ee k kõnelejate nurk), kus pühapäeviti võib iga soovija oma kõnega esineda.

Aegade jooksul on siin aset leidnud palju üritusi ja sündmusi. 1851. aastal toimus Hyde Park´isParkis [[Suur näitus]] (eehk [[maailmanäitus]]), mille puhuks ehitati pargi lõunaserva arhitekt Joseph Paxtoni kavandatud [[Kristallpalee]].

Park on protestimiitingute traditsiooniline toimumiskoht. Siin on oma meelt avaldanud tšartistlikust liikumisest osavõtjad, [[Reform League]]´'i toetajad, naisõiguslased ja Iraagi sõja vastased. 2002. aastal alustasid tuhanded uue jahiseaduse eelnõu vastased just nimelt Hyde Parki´stParkist oma protestimarssi.<ref>UK parlamendi alamkoda keelustas rebasejahi. Päevaleht, 19.11.2004</ref>

20. juulil 1982. aastal said Hyde Park´isParkis ja [[Regent Park]]´is sõjaväelise tseremoonia ajal toimunud kahes pommiplahvatuses, mille korraldamist seostati Ajutise Iiri Vabariikliku Armeega, surma [[Household Cavalry]] ja jalaväerügemendi Royal Green Jacket kaheksa liiget ning seitse ratsahobust.

[[Serpentine]]´i järv (tuntud ka Serpentine´i jõena) jagab pargiala kaheks. Hyde Park piirneb Kensingtoni aedadega ([[Kensington Gardens]]), mida sageli peetakse Hyde Park´i osaks. Tegelikult on Kensingtoni aiad siiski eraldiseisev ala alates 1728. aastast, mil kuninganna Caroline võttis vastu otsuse jagada pargiala kaheks. Hyde Park´i ja Kensingtoni aedade pindala on vastavalt 1,42 km² <ref>{{cite web|url=http://www.royalparks.org.uk/parks/hyde_park/|title=Hyde Park |publisher=Royalparks.org.uk}}</ref> ja 1,11 km² <ref>{{cite web|url=http://www.royalparks.org.uk/parks/kensington_gardens/|title=Kensington Gardens |publisher=Royalparks.org.uk}}</ref>, moodustades kokku 2,53 km² ning olles seega suurem [[Monaco]] Vürstiriigist (1,95 km²), ent siiski väiksem kui New Yorgi Central Park (3,41 km²). Hyde Park´i piiridest väljaspool kagus on teederistmikuna tuntud [[Hyde Park Corner]]. Päevasel ajal sulanduvad kaks pargiala üheks suureks pargiks, ent õhtu saabudes Kensingtoni aiad suletakse. Seevastu samas kõrval asetsev Hyde Park on avatud aasta läbi iga päev alates kella 5.00st hommikul kuni südaööni.

Hyde Park on suurim neljast pargist, mis üheskoos moodustavad kesklinna rohelise pargivööndi. See algab Kensingtoni palee aedadest ja Hyde Park´istParkist, lookleb läbi Hyde Park Corner´i Corneri ja [[Green Park]]´i (19 ha) ning möödudes [[Buckinghami palee]]d ümbritsevast rohealast ulatub läbi [[Saint James Park]]´i (23 ha) kuni [[Horse Guards Parade]]´'ini [[Whitehall]]is.

[[File:Hyde Park London from 1833 Schmollinger map.jpg|thumb|left| Hyde Park, ca 1833. Rotten Row ehk Kuninga eratee.]]

1536. aastal ostis kuningas [[Henry VIII]] Hyde´'i aadlimaja [[Westminster Abbey]] kanoonikutelt, kelle valduses oli see olnud juba enne normannide sissetungi Briti aladele 11. sajandil. Park ümbritseti piirdeaiaga ning kogu ala muudeti hirveaiaks, jäädes erajahimaaks seniks, kuni [[James I]] andis vähestele aadlikele loa pargis käia. James I nimetas ametisse pargivahi, kelle ülesandeks oli pargiala eest hea seista.

[[Charles I]] rajas pargi keskosas, praegustest Serpentine´'i järve paadimajakestest põhja pool, ringtee (The Ring) ning avas pargi üldsusele 1637. aastal. Ringjas pargitee muutus peagi populaarseks kohaks, kust härrasrahvas kalessides ja tõldades tavatses läbi sõita ja mõned tiirud teha, et vaadata teisi ja lasta end teistel vaadata.

1689. aastal asus [[William III]] elama Hyde Park´i kaugemas nurgas asuvasse [[Kensingtoni palee]]sse, kasutades pargist läbisõitmisel piki selle lõunaserva kulgevat teed, mida tollal nimetati Kuninga erateeks. See on praegugi olemas laia sirge kruusliivase teena, kulgedes Hyde Park Corner´i läänepoolsest servast Kensingtoni palee suunas. Praegu nimetatakse seda teed [[Rotten Row]]´ks, ent varasemad nimekujud on ka Ratten Row (otsetee), Route du roi (Kuninga tee) ja rotten (teed katva pehme pinnakattematerjali nimetus).<ref>{{ cite book |url=http://www.bartleby.com/81/14534.html |title='Dictionary of Phrase and Fable |author=E Cobham Brewer |authorlink=Ebenezer Cobham Brewer |publisher=Henry Altemus, 1898; Bartleby.com, 2000}}</ref>

[[Inglise kodusõda|Inglise kodusõja]] ajal 17. sajandil kasutasid seda teed ratsaväelased; 19. sajandi lõpul oli jõukatel aadlikel kombeks sel pargiteel ratsutada.

Rotten Row pikkus on 2,5 km (1,5 miili) ning sellel on lubatud ratsutada ka praegu. Väljaspool parki rööbiti Rotten Row´ga kulgeb Kensington Gore´'i tänav, mida mööda liigub Londoni lääneosast kesklinna jõudev ühistransport.

Pargiala tervikliku ümberkujundamisega alustati esimest korda kuninganna Caroline´'i valitsusajal.<ref>Bridgeman oli Kuninglik aednik 1728–38; tema kavandatud on ka ümmargune tiik [[Round Pond (London)|Round Pond]] Kensingtoni aedades. Peter Willis pühendab oma raamatus ''Charles Bridgeman and the English Landscape Garden'' (London and New York) 1978, eraldi peatüki Ch. Bridgeman´i tööle Kuningliku aednikuna (Bridgeman's [[Royal Commission]]s).</ref> Töid juhatas Charles Bridgeman Metsade ja Jõgede Järelvalveameti ülema (Surveyor-General of Woods and Forests) Charles Withersi valvsa silma all, kes võttis ettevõetud tööde rahastamiseks ka laenu.

Pargi ümberkujundustööd said valmis 1733. aastal ning läksid riigikassale maksma 20 000 naela. Ch. Bridgemani rajatud veekogu, nimega Serpentine, saadi tammi ehitamisel väiksele Westbourne´'i jõele, mis voolas läbi Hyde Park´i ning polnud üldsegi maalilise lookleva Serpentine´'i jõe moodi, mida kirjeldas William Hogart, vaid üksnes tavapärasest erinev lauge jõekäär.

1739. aastal määrati Hyde Park´i järelvaatajaks Thomas Thynne, 2. Weymouthi vikont, kes peagi pärast ametisse määramist laskis kaevata Serpentine´i järve sarnase veesilma ka oma Longleati häärberi juurde.<ref>Timothy Mowl, "Rococo and Later Landscaping at Longleat" ''Garden History'' '''23'''.1 (Summer 1995, pp. 56–66) p. 59, noting Jacob Larwood, ''The Story of London Parks'' 1881:41.</ref>

Üks tähtsamaid pargis toimunud üritusi oli Suur näitus 1851. aastal, mistarvis ehitati pargi lõunapoolsesse serva Kristallpalee (arh. Joseph Paxton) – hiiglaslik klaasist maja.

Et näituse lõppedes ei soovinud enamik londonlasi hoonet pargialal enam näha, siis rajas arhitekt raha kogumiseks fondi ja ostis Kristallpalee viimaks ära, viies selle üle Lõuna-Londonis asuvasse Sydenham Hilli.<ref>Purbrick, Louise: "The Great Exhibition of 1851: New Interdisciplinary Essays": 2001: Manchester University Press, p. 122</ref>

Teine oluline ajalooline sündmus Hyde Parki´isParkis oli esimene [[Victoria Rist]]i pälvinud sõjameeste autasustamistseremoonia 26. juunil 1857, mil [[kuninganna Victoria]] autasustas Briti kõrgeima ordeniga 62 meest. Lisaks kuningannale viibisid tseremoonial prints Albert ja teised kuningliku perekonna liikmed, sealjuures ka tulevane väimees Preisimaa kroonprints Friedrich, hilisem keiser [[Friedrich III]] (viide 11)

<ref>Crook, M. J.: "The Evolution of the Victoria Cross": 1975: Midas Books, pp. 49-5249–52</ref>

Hyde Park´i Suur värav, mida tuntakse ka Kuninganna Elizabethi väravana, paikneb Hyde Park Corner´i juures [[Apsley House]]´i kõrval ning püstitati Decimus Burtoni kavandi järgi aastatel 1824-18251824–1825.<ref>Howard Colvin, ''A Biographical Dictionary of British Architects 1600–1840'', 3rd ed. 1995, under "Decimus Burton."</ref> Varajane kirjeldus annab teada järgmist:

Hyde Park´is on arvukalt vaatamisväärsusi: mälestusmärke, skulptuure, purskkaevusid jm. Pargi kirdeosas, Marmorkaare ([[Marble Arch]]) ja endise Tyburni võllapuu asukoha ligidal, paikneb Speakers´ Corner, pargi lõunaservas asub Rotten Row – omaaegne kuninga eratee. Serpentine´'i järve lõunakaldal paikneb Walesi printsessi Diana mälestuseks rajatud purskkaev (Diana, Princess of Wales Memorial Fountain) -– ovaalne kiviring voolava veega –, mis avati 6. juulil 2004. Serpentine´ist ida pool, otse tammi taga paikneb Holokausti memoriaal. Terrorismiohvrite monument 7/7 on püstitatud 7. juulil 2005. aastal aset leidnud terrorirünnakus hukkunute mälestuseks, kujutades 52 terasposti – üht sammast iga hukkunu kohta.

Pargi botaaniliseks harulduseks on nn Nuttev pöök, ''Fagus sylvatica pendula'', mida rahvasuus nimetatakse ''“tagurpidi puuks”''.

Hyde Park Corner´'i vastas seisab Londoni üks suurimaid luksushotelle The Lanesborough, kus kuni 1970. aastateni paiknes St George Hospidal.

võimalikke probleeme tekitava Speakers´' Corner´'i tõttu. Politseijaoskond paikneb pargi keskel.

Alates 2007. aastast toimub igal aastal Hyde Park´isParkis "Talvine imemaa", kus lisaks talvelaadale, liuväljale ning muudele atraktsioonidele on arvukalt avatud baare, restorane ja kohvikuid.

16.-19–19. septseptembril 2010 tegi paavst [[Benedictus XVI]] visiidi Suurbritanniasse, viies 18. septembril Hyde Park´isParkis läbi õhtupalvuse ligikaudu 80 000 inimese osavõtul.

Hyde Park´iParki ja sellega piirneva Kensingtoni aedade vahetus läheduses on 5 Londoni metroojaama. Need on Hyde Park Corner, Knightsbridge, Queensway, Lancaster Gate, Marble Arch. Lisaks on Queensway lähedal ka Bayswater´iBayswateri metroojaam.