Mari Möldre: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
188. rida:
Siiski püsisid Mari sõnul vormis [[Liina Reiman]] ja Ruut Tarmo. Kuigi tal endal oli peaaegu igas sõnalavastuses osa, oli nende hulgas vähe "loominguliselt erutavaid kujusid". Nendeks kujudeks oli pesunaine Anne [[A. H. Tammsaare]] "[[Elu ja armastus|Elus ja armastuses]]", [[Molière]]’i "[[Ebahaige]]s" Toinette ja "[[Tartuffe (näidend)|Tartuffe]]'is" Dorine.
 
1942. aasta maikuus koostas Estonia direktsioon okupatsioonivõimude käsul brigaadi lauljatest, tantsijatest ning näitlejatest. Mari ja Ruut olid nende hulgas ning nad saadeti [[Poola]]-[[Tšehhoslovakkia]] piiri äärde [[Heide]] laagrisse [[Eesti LeegionSS-leegion|eesti leegionäridele]] kontserte andma. Teel nägid ja kogesid nad sõjaga kaasnevat koledust. Nad olid ka paljasjalgsete pataljonis, mille jaoks Mari lubas korraldada korjanduse. Kuuldused sellest rändasi ka Tallinnasse. Suures kitsikuses ja äärmiselt viletsates tingimustes käidi ka lähematel ringreisidel.
 
Tootsina vestes kartis Mari oma terava keelega öeldu pärast, kuna rahvas võttis selle marulise aplausiga vastu. Okupatsiooni ajal oli Toots võrdlemisi sõnakas, kuid öeldu pärast tuli tal ka sekeldusi. Ühe Tootsi veste peale kutsuti ta SS-majja, kuna teda süüdistati ühe sakslaste "kambamehe" au haavamises. Seal soovitati tal Tootsi vestetest loobuda.