Ava peamenüü

Muudatused

Lisatud 3109 baiti ,  6 aasta eest
resümee puudub
Olukord muutus 882, mil uus valitseja [[Oleg]] vallutas lõunas kaubateel varjaagide juurest kreeklasteni asuva rikka kaubalinna [[Kiiev]]i ja tegi sellest oma riigi keskuse. Nüüd asusid valitsejad ümber slaavi aladele, ehkki slaavistumine polnud ilmselt kiire. Viikingid säilitasid aastakümneid ülemkihis ülekaalu. Ka esimesed suurvürstid polnud slaavlased. Esimene slaavi nimega valitseja oli [[Svjatoslav]], kuid temagi teod sarnanesid pigem [[berserk]]i kui venelase omadega. Siiski saavutasid slaavlased arvulise ülekaalu tõttu viimaks ülemkihi sulamise nende sekka. Nad asusid ümber ka riigi põhjaaladele, esialgu rohkem linnadesse, kus sinnani olid ilmselt ülekaalus soomeugrilased.{{lisa viide}}
 
Idaslaavlastega asustatud Põhja-Venemaa esimene riik oli 862 [[normannid]]e-viikingite poollegendaarse valitseja [[Truvor]]i moodustatud [[Novgorodi vürstiriik]], mille järgmine valitseja Oleg aga jätkas vallutusi. 882 vallutas ta [[Smolensk]]i ja [[Ljubeg]]i linnadlinna janing [[Kiievi vürstiriik|Kiievi vürstiriigi]], liitis need alad vanima slaavlaste riigi Novgorodi vürstiriigiga ning viis riigi pealinna üle Kiievisse, kus ta moodustas põhjaslaavlasi ja osa lõunaslaavlasi ühendava Kiievi-Vene riigi. [[883]]–[[885]] alistas Oleg [[drevljaanid]], [[severjaanid]] ja [[radiimitšid]]. Oleg sai esimeseks [[Kiievi suurvürst]]iks.
 
Kiievi-Vene riigi tuumiku moodustasid [[Kiievi vürstiriik|Kiievi]], [[Smolenski vürstiriik|Smolenski]], [[Tšernigovi vürstiriik|Tšernigovi]], [[Galiitsia vürstiriik|Galiitsia]] ja [[Perejaslavli vürstiriik|Perejaslavli]]i vürstiriigid. Kiievi vürsti ülemuslikkust tunnistasid [[Rjurikovitšid|Rjurikovitšite dünastia]] teistesse harudesse kuulunud vürstid ning teda nimetati Kiievi suurvürstiks ehk Kiievi ja kogu Vene suurvürstiks.
 
Peale suurvürsti materiaalse toetuse omas kirik ka ise maavaldusi (вотчина) ning nõudis sellel elavatelt [[talupoeg]]adelt tasu ja [[koormis]]i. [[10. sajand]]i lõpus anti kirikule õigus kohut pidada ja kohtupidamistasusid nõuda. Nende [[jurisdiktsioon]]i alla kuulusid perekonna ja olmeprobleemide lahendamine ning [[vaimulik]]ega seotud küsimused. Ilmalikule ehk vürstivõimule ei allunud [[piiskop]]id (иерарх), vaimulikud ja mungad-kirikuteenrid, samuti isikud, kes olid kiriku hoole all: vanad, vigased, heidikud, samuti isikud, kes sõltusid kirikust: kirikule ilmalikelt maaomanikelt annetatud [[holopp|holopid]].
 
Enne Venemaa ristiusustamist oli praktiliselt kogu Kiievi-Venemaa elanikkond kirjaoskamatu. Ristiusustamine seevastu soodustas [[kirjaoskus]]e laialdast levikut. Selles osas oli tähtis, et [[kristlus]] võeti vastu selle idapoolsel, mitte läänepoolsel kujul, sest [[katoliiklus]] nägi ette [[jumalateenistus]]te pidamist [[ladina keel]]es, aga õigeusk lubas jumalateenistusi korraldada ka kohalikes keeltes. See lõi soodsad tingimused omakeelse kirjaoskuse levimisele massidesse.
 
Venekeelse kirjaoskuse areng tekitas olukorra, kus kirikul puudus algusest peale ainuõigus kirjaoskuse ja [[haridus]]e levitamisele. Kirjaoskuse levikust linnaelanike hulgas annavad tunnistust säilinud [[tohtkiri|tohtkirjad]]. Kirja kasutati mitte üksnes [[raamat]]utes ning seadusandlikes ja haldusaktides, vaid laialdaselt ka olmes. Käsitöötoodetel pole kirjad haruldased. Lihtsad linnaelanikud on jätnud ka kirikuseintele arvukalt kirju.
 
[[Pilt:Bilitower.jpg|pisi|"[[Novgorod]]i kaubalaevastik seilab üle mere", [[Ivan Bilibin]]]]
[[Pilt:Bilibin justice.jpg|pisi|"Täidesaatev õigusemõistmine Kiievi-Venes", Ivan Bilibin]]
== Õigussüsteem ==
[[Pilt:Igorsvyat.jpg|pisi|"[[Igor Svjatoslavitš]]i lahinguväli [[polovetsid]]ega", [[Viktor Vasnetsov]].]]
 
Kõige varasemad näited Kiievi-Vene õigussüsteemist pärinevad Kiievi vürstide ja [[Bütsants]]i vahelistest [[läbirääkimised|läbirääkimistest]] aastatest [[911]], [[944]] ja [[971]]. Nende läbirääkimiste materjalid sisaldavad andmeid näiteks Kiievi-Venemaa [[omandiõigus]]e, [[pärimine|pärimise]], [[vang]]ide ja [[ori|orjade]] kohta.
 
Sel ajal kehtis kõikjal Kiievi-Venemaal [[tavaõigus]]. Üldiselt reguleeris see suhteid võrdsete inimeste vahel.
 
Pisut teistsuguse iseloomuga olid suhted vürsti ja rahva vahel. Need suhted olid [[leping]]ulised, kusjuures rahvast esindas [[veetše]]. Ettepanek lepingu sõlmimiseks või muutmiseks võis tulla ükskõik kas vürsti või rahva poolt. Eriti hea näide selle kohta on Novgorodi Vabariik, kus veetše oli väga mõjukas. Veetše oli seadnud hulganisti tingimusi, mis tugevalt piirasid vürsti võimu: vürst ei tohtinud [[kohus|kohut]] mõista (selleks otstarbeks määras veetše [[possaadnik]u), ei tohtinud possaadniku nõusolekuta loobuda valdustest ega välja anda juriidilise mõjuga dokumente. Possaadniku nõusolekuta ei tohtinud vürst, vürstinna, ükski [[bojaar]] ega teised õukondlased omandada [[kinnisvara]] Novgorodimaa piires. Vürst pidas läbirääkimisi ka oma družiinaga. Need lepingud sõlmiti suuliselt ning nendega lepiti kokku näiteks teenistusajad ja teenistuse kohta kaebuste esitamise kord.
 
Pärimise kord oli 9. ja 10. sajandil ebaselge ning tänapäeval täpselt teadmata. Pärijad olid tollal sageli alaealised, näiteks Igor Rjurikovitš ja Svjatoslav Igorevitš. 11. sajandil anti võimu sageli üle niisuguse korra järgi, et peamine pärija oli vürsti vend ja alles venna puudumise korral poeg. 11. ja 12. sajandi vahetusel põrkusid need kaks põhimõtet omavahel ja see põhjustas [[kodusõda|kodusõdu]].
 
Vanavene õigus seisis põhiliselt [[kaupmees]]te huvide kaitsel. Vene kaupmeestega samadel alustel olid kaitstud ka välismaiste kaupmeeste õigused. Siiski sõltus see piirkonnast: mõned maa-alad olid välismaistele kaupmeestele avatud, teised maad ja hõimud seadsid välismaiste kaupmeeste tegevusele mõnel või koguni kõigil tegevusaladel piiranguid.
 
[[Pilt:Igorsvyat.jpg|pisi|"[[Igor Svjatoslavitš]]i lahinguväli [[polovetsid]]ega", [[Viktor Vasnetsov]].]]
== Kiievi suurvürstide sõjakäigud ==
* [[907. aasta sõjakäik Konstantinoopoli]] Olegi juhtimisel
* [[971]]. aasta sõjakäik [[Bütsants]]iBütsantsi [[Konstantinoopol]]i [[kreeklased|kreeklaste]] vastu Svjatoslav I juhtimisel
 
== Suurvürstiriigi lagunemine ==
 
[[11. sajand]]i keskpaigas toimus seni Kiievi suurvürstiriigi koosseisu kuulunud [[Polotski vürstiriik|Polotski vürstiriigi]] ja [[Novgorodi Vabariik|Novgorodi Vabariigi]]vabariigi vahel võimuvõitlus domineerimise eest suurvürstiriigis. Osaks suursugususe ja võimsuse demonstreerimiseldemonstreerimisest oli samal ajal kõigis kolmes vürstiriigis ehitatud Sofia kirikud ([[Kiievi Sofia katedraal|Kiievis]], [[Polotski Sofia katedraal|Polotskis]] ja [[Novgorodi Sofia katedraal|Novgorodis]], mille hiilgus pidi olema võrreldav Teise Rooma - Konstantinoopoli [[Hagia Sophia]] katedraaliga.
 
Omavaheliste lahingute käigus vallutas [[Polotski vürst]] [[Vseslav Tšarodei]] (Imetegija) [[1066]] Novgorodi. Ta laskis Novgorodi Sofia katedraali kirikukella maha võtta ja paigutada Polotski Sofia katedraali kellatorni.
Suurvürstiriik ei olnud 12. sajandil stabiilse ja tugeva keskvõimuga riik ning sellest eraldus teisi riike. Suurvürstiriigi koosseisu olid selle lõpliku lagunemise ajaks jäänud Rostovi-Suzdali vürstiriik, Smolenski, [[Rjazani vürstiriik|Rjazani]], Galiitsia-Volõõnia, Perejaslavli, Tšernigovi, Polotski, [[Turovi-Pinski vürstiriik|Turovi-Pinski]] ja Novgorodi vürstiriik.
 
[[1130. aastad|1130. aastatel]] kujunes uueks slaavi vürstiriikide keskuseks [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik]] (nimetatud ka Rostovi-Suzdali vürstiriigiks) keskusega [[Vladimir]]is. Selle riigi juhid olid [[Juri Dolgoruki]] ja [[Andrei Bogoljubski]]. Sinna läks üle suurvürsti tiitel ja kolis ka Kiievi kirikujuht [[metropoliit]].
 
Kiievi-Vene riigi lõpuks loetakse aastat [[1169]], kui vürstiriikide omavahelises sõjategevuses vallutas Andrei Bogoljubski Kiievi linna ja röövis selle varad.
26 513

muudatust