Milton Friedman: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Bot: Migrating 64 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q47426 (translate me)
PResümee puudub
13. rida:
|auhinnad= John Bates Clark Medal (1951)<br />[[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusauhind]] (1976)<br />''Presidential Medal of Freedom'' 1988<br />''National Medal of Science'' 1988
}}
'''Milton Friedman''' ([[31. juuli]]l [[1912]] – [[16. november]] [[2006]]) oli [[USA]] majandusteadlane, keda peetakse üheks oluliseimaks majandusteadlaseks 20-ndal. sajandil. Põhjapanev oli tema töö [[rahateooria]] vallas – Friedmani töödest lähtub olulises osas tänapäevane arusaam [[inflatsioon]]ist ja [[rahapoliitika]] sõltumatus valitsusest (ehk [[keskpank]]ade sõltumatus, kuigi ta ise pooldas [[rahapakkumine|rahapakkumise]] määramist mehhaaniliselt ning keskpankade täielikku kaotamist). Friedman argumenteeris fikseeritud valuutakursside vastu ja (tänapäeval üldlevinud) turu poolt määratud vahetuskursside poolt (vaba kursi ainsa alternatiivina nägi ta [[valuutakomitee süsteem]]i<ref>http://abc.net.au/money/vault/extras/extra5.htm</ref>). Lisaks sellele andis ta olulise panuse tarbijakäitumise uurimisse ([[püsiva tulu hüpotees]]), majandusajalukku, statistikasse (statistilised mudelid kvaliteedikontrollis) ning majanduse metodoloogiasse. Friedmani teadustöö, mida iseloomustab tugev keskendumine [[empiirika]]le, muutis tihti põhjalikult kaasaegset ettekujutust majandusest ja oli aluseks majanduspoliitikat valitsenud [[keinsism]]i langusele 1980-ndatel. aastatel.
 
Sai [[1976]]. aastal [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusauhinna]].
 
Ta oli [[Newsweek]]i kolumnist ning on olnud ka [[USA president|USA presidendi]] nõuandja.
22. rida:
 
== Elulugu ==
 
Friedman sündis [[Brooklyn]]is ([[New York]]) [[Ungari]] [[juudid|juudi]] töölisklassiperekonnas. Friedman kasvas üles Rahways ([[New Jersey]]), käis Rutgersi Ülikoolis, mille lõpetas bakalaureuse kraadiga majanduses [[1932]], ja [[Chicago]] ülikoolis (lõpetas magistrikraadiga aastal [[1933]]). Filosoofiadoktori kraadi sai ta aastal [[1946]] pärast töötamist föderaalvalitsuses ja [[Columbia Ülikool]]is.
 
Hiljem töötas ta [[Chicago Ülikool]]is majandusprofessorina [[1946]]. kuni [[1976]]. aastani. Aastal [[1975]] pidas Friedman loenguid ka [[Tšiili]]s militaarse [[diktaator]]i [[Augusto Pinochet]]i valitsuse ajal. Sel ajal Tšiili ülikoolis doktorikraadi saanuid kutsuti "Chicago poisteks". Kui Friedman sai [[1976]]. aastal [[Nobeli preemia]] majanduses, protestisid just Tšiili valitsuse toetamise pärast paljud demonstrandid Friedmani vastu.
 
Alates [[1977]]. aastast oli Friedman seotud ''Hoover Institution''<nowiki>'iga</nowiki> [[Stanfordi ülikool]]i juures.
32. rida ⟶ 31. rida:
 
==Ühiskondlik tegevus ja poliitilised seisukohad==
Friedman võttis aktiivselt osa ühiskondlikest debattidest. 60-ndatel1960. aastatel asus ta kritiseerima kohustuslikku sõjaväeteenistust ning kaasati president [[Richard Nixon|Nixoni]] poolt moodustatud sõjaväeteenistuse tuleviku üle arutlevasse nõuandvasse komisjoni (''Gates Commission''), kus Friedman oli üks juhtivaid sõjaväeteenistuse vastaseid. Kohustuslik sõjaväeteenistus kaotati USAsUSA-s 1973-ndal. aastal (peamine põhjus oli siiski selgelt [[Vietnami sõda|Vietnami sõjast]] tulenev ühiskondlik vastuseis, mis oli tinginud ka komisjoni loomise), selle protsessi mõjutamist on Friedman hiljem pidanud oma suurimaks saavutuseks<ref>http://www.reason.com/news/show/29691.html</ref>.
 
Teema, mis oli Friedmanile südamelähedane kogu ta elu jooksul, oli koolisüsteemi reform, kus ta propageeris suuremat valikuvabadust vanematele läbi kooliosakute (vautšerite) kasutuselevõtu. Kooliosakud pidid tagama võimaluse valida koolide vahel, ning lõpetama niiöelda elukohajärgse koolidesse suunamise, tekitades niimoodi koolide vahele konkurentsi (selline süsteem on ekvivalentne riigi poolt määratud pearahaga ning vanemate võimalusega vabalt kooli valida).
Friedman võttis aktiivselt osa ühiskondlikest debattidest. 60-ndatel asus ta kritiseerima kohustuslikku sõjaväeteenistust ning kaasati president [[Richard Nixon|Nixoni]] poolt moodustatud sõjaväeteenistuse tuleviku üle arutlevasse nõuandvasse komisjoni (Gates Commission), kus Friedman oli üks juhtivaid sõjaväeteenistuse vastaseid. Kohustuslik sõjaväeteenistus kaotati USAs 1973-ndal aastal (peamine põhjus oli siiski selgelt Vietnami sõjast tulenev ühiskondlik vastuseis, mis oli tinginud ka komisjoni loomise), selle protsessi mõjutamist on Friedman hiljem pidanud oma suurimaks saavutuseks<ref>http://www.reason.com/news/show/29691.html</ref>.
 
2005-ndal. aastal kutsus Friedman ühes enam kui 500 majandusteadlasega üles diskussioonile [[marihuaana]] legaliseerimisekslegaliseerimise üle.<ref>http://www.prohibitioncosts.org/endorsers.html</ref>, taTa on väljendanud arvamust [[prostitutsioon]]i dekriminaliseerimise poolt. Ühes mitmete teiste tuntud majandusteadlastega võttis ta avalikult sõna autoriõiguste kehtivuse pikendamise vastu USAsUSA-s.<ref>http://cyber.law.harvard.edu/openlaw/eldredvashcroft/supct/amici/economists.pdf</ref>
Teema, mis oli Friedmanile südamelähedane kogu ta elu jooksul, oli koolisüsteemi reform, kus ta propageeris suuremat valikuvabadust vanematele läbi kooliosakute (vautšerite) kasutuselevõtu. Kooliosakud pidid tagama võimaluse valida koolide vahel, ning lõpetama nö elukohajärgse koolidesse suunamise, tekitades niimoodi koolide vahele konkurentsi (selline süsteem on ekvivalentne riigi poolt määratud pearahaga ning vanemate võimalusega vabalt kooli valida).
 
Friedman on tuntud kui vabaturumajanduse liberaalsete ideede propageerija. Friedman pooldab valitsuse vähest sekkumist majandusse. Valitsusel on küll kohustus pakkuda selliseid hüviseid, millega turg hakkama ei saa, kuid sekkumiskriteeriumitele vastav hüviste hulk on suhteliselt piiratud, ning tema hinnangul on riik võtnud enda kätte tegevusalasid, millega turg paremini hakkama saaks (näiteks postiveo riiklik monopol USAs).
2005-ndal aastal kutsus Friedman ühes enam kui 500 majandusteadlasega üles diskussioonile [[marihuaana]] legaliseerimiseks <ref>http://www.prohibitioncosts.org/endorsers.html</ref>, ta on väljendanud arvamust [[prostitutsioon]]i dekriminaliseerimise poolt. Ühes mitmete teiste tuntud majandusteadlastega võttis ta avalikult sõna autoriõiguste kehtivuse pikendamise vastu USAs<ref>http://cyber.law.harvard.edu/openlaw/eldredvashcroft/supct/amici/economists.pdf</ref>
 
Friedman on tuntud kui vabaturumajanduse liberaalsete ideede propageerija. Friedman pooldab valitsuse vähest sekkumist majandusse. Valitsusel on küll kohustus pakkuda selliseid hüviseid, millega turg hakkama ei saa, kuid sekkumiskriteeriumitele vastav hüviste hulk on suhteliselt piiratud, ning tema hinnangul on riik võtnud enda kätte tegevusalasid, millega turg paremini hakkama saaks (näiteks postiveo riiklik monopol USAs).
 
==Kriitikat==
Milton Friedmani majanduspoliitilised kriitikud (vasakpoolsed) heidavad talle ette monetarismi järginud Suurbritannia ja Tšiili majandusliku ebastabiilsust ja vaesust (ka suhtelist vaesust). Ja sellest tingitud tagajärgi. Nii tabas Suurbritanniat 1980ndatel1980. aastatel suur tööpuudus (eriti noorte seas: 40%).
 
Milton Friedmani majanduspoliitilised kriitikud (vasakpoolsed) heidavad talle ette monetarismi järginud Suurbritannia ja Tšiili majandusliku ebastabiilsust ja vaesust (ka suhtelist vaesust). Ja sellest tingitud tagajärgi. Nii tabas Suurbritanniat 1980ndatel suur tööpuudus (eriti noorte seas: 40%).
 
==Milton Friedmani auhind==
 
Alates [[2002]]. aastast annab [[Cato Instituut]] [[USA]]-s välja [[Milton Friedmani auhind]]a vabaduse edendamise eest. Seni on auhinna saanud [[Peter Bauer]], [[Hernando de Soto]], [[Mart Laar]] ja [[Yon Goicoechea]].
 
== Tööd ==
 
*''Capitalism and Freedom'' ISBN 0-226-26401-7
*''Free to Choose: A Personal Statement'' ISBN 0-15-633460-7
67. rida ⟶ 62. rida:
 
==Viited==
{{reflistViited}}
 
== Vaata ka ==
 
*[[Monetarism]]
*[[Liberalism]]
 
== Välislingid ==
 
*[http://www.ideachannel.tv/ Teleseriaal "Free to Choose"]