Oli [[1875]]–[[1891]] [[Türi Püha Martini kogudus]]e (introdutseeriti [[24. august]]il [[1875]]) õpetaja. Oli Vändra kurttummade asutuse kuraator ja hiljem ka õpetaja. Taheti vabastada konfliktide tõttu (esialgu parunitega, hiljem ka eestlastest koguduseliikmetega) aastal [[1889]], kuid ta vabastati pastori (kuna ta kaebas otsuse edasi kindralkonsistooriumi) ametist [[15. veebruar]]il [[1891]] (üheks põhjuseks närvinõrkus). Seejärel oli ta aastatel [[1892]]–[[1895]] Tartus [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]is kõrgemates klassides usuõpetuse õpetajaks. Seejärel elas Viljandis.
Üliõpilasena oli ta [[1870]].a. aasta kevadsemestril üks "Kalevipoja-õhtute" algatajaid, millest hiljem kasvas välja [[Eesti Üliõpilaste Selts]], samuti oli ta [[Eesti Kirjameeste Selts]]i asutjaliikmete seas ning tegutses [[Eesti Aleksandrikooli liikumine|Eesti Aleksandrikooli liikumises]] (oli [[Eesti Aleksandrikooli peakomitee]] asepresident). Ta tegi esimese [[Johann Wolfgang Goethe]] tõlke eesti keelde, selleks oli eepos ''Hermann ja Dorothea''. [[Vändra Martini kogudus]]e õpetaja [[Ernst Sokolovsky]] isiklikul kutsel pidas ta aastal [[1882]] [[Carl Robert Jakobson]]i haual kõne. Kirjutanud ''Läänemaa-vaimulik liikumine, pruugitud abinõud selle vastu ja selle vili - üks osa kiriku ajaloost Eestimaal''. Postimees [[1895]], nr. 100–106<ref>Eesti Biograafiline Leksikon K./Ü. Loodus, Tartus, 1926-1929</ref><ref>Die Pastoren des Konsistorialbezirk Estland 1885-1919. Böhlau Verlag Köln Wien</ref><ref>Liivi Aarma Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525-1885 Tallinn 2007</ref>.
