Bengt Gottfried Forselius: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Bot: Migrating 2 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q817220 (translate me) |
PResümee puudub |
||
4. rida:
'''Bengt Gottfried Forselius''' ([[1660]]? – november [[1688]]) sündis [[Madise (Padise)|Harju-Madise]] pastori [[Johann Haquinus Forselius]]e pojana, õppis Tallinna gümnaasiumis<ref>Forseliuse õppimist seal on oletatud.</ref> ja sai juristihariduse Wittenbergi ülikoolis. Pärast Eestimaale naasmist, asus ta koos Risti koguduse vaimuliku [[Gabriel Herlin]]iga viimase asutatud talurahvakoolis Risti kirikumõisas (Aru mõis) lapsi häälikumeetodil lugema õpetama.
Mõjutusi oli ta saanud [[Jan Amos Komensky]] omal ajal Euroopas tuntuks saanud uudsetest pedagoogilistest vaadetest (lihtsam lugemaõppimise meetod ilma tähenimesid üksikult lugemata). Komensky pani aluse klassitunni süsteemile, töötas välja õppetunni metoodika alused ning pooldas näitlikustamist õppetöös. Tema põhiteos "[[Didactica magna]]" ilmus [[1656]].
[[1684]]. aastal organiseeris Forselius Tartus Piiskopi mõisas rahvakoolmeistrite seminari ([[Forseliuse seminar]]i), et ette valmistada eesti maarahva jaoks köstreid ja koolmeistreid (arvatavasti Rootsi riigi toetusel). Kuna ka Lätis organiseeriti taoline õppeasutus, võis nende ettevõtmiste toetajaks olla kindralsuperintendent Fischer. Forselius kasutas seminaris oma aja kohta uudseid õppemeetodeid. Ilmselt oli selleks ajaks olemas ka tema aabits (ei ole küll säilinud, isegi ilmumisaasta suhtes ei ole raamatuloolastel ühist arvamust - ilmselt ilmus selline [[aabits]] [[1685]] või [[1686]]. Lugema õpetas Forselius häälikute veerimise (häälimise) meetodil. Igast kihelkonnast saadeti Tartusse õppima noormehi. Nelja tegevusaasta jooksul sai seal õpetust umbes 160 eesti poissi, kellest sirgus umbes 50 köstrit ja koolmeistrit, kes omakorda edendasid eesti rahvaharidust.
Toetust oma tegevusele lootis Forselius saada Rootsi kuningalt. Nii käis ta 1686.
*välja heita kõik umbmäärase sisuga tähed (võõrtähed): c, f, q, v, x, y, z;
*pärisnimed eestipärastada Kristus (pro Christus), Jaan (pro Johannes);
17. rida:
Sellised ettepanekud tekitasid vanameelses pastorkonnas vastuseisu, sest arvati, et teksti pühakspidamine peab toimuma ka kirjaviisi alusel ning mõistlikum on piirduda varasema tuttava kirikukeelega. Suurt vastuolu tekitas piiblinimede eestipärastamine, mida esmakordselt oli praktiseeritud juba lõunaeestilises "[[Wastses Testamendis]]" (1686).
Forselius andis oma eluajal välja ka aabitsa, kuid see pole meie päevini säilinud. Säilinud on aga Forseliuse aabitsa kordustrükke. 1929.
:sest min-na an-nan hen-nast / min-no ih-ho ning Hin-ge / om-ma kun-nin-gast / Ül-le-mad ning Wan-ne-mad keik ris-ti rah-wast / min-no sug-gu ning Wös-sa / ning keik me min-nul on sin-no jum-ma-lik-ko hool-de ning kät-te;
56. rida:
== Viited ==
{{Viited}}
== Välislingid ==
* [http://www.tlulib.ee/isik2/index.php?id=8 TLÜAR rahvusbibliograafia isikud: Bengt Gottfried Forselius]
*[http://mdz10.bib-bvb.de/~db/bsb00000340/images/index.html?seite=612 Recke, J. F. v., Napiersky, K. E. Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland, Bd. 1, 1827, S. 596-597.]
{{DEFAULTSORT:Forselius, Bengt Gottfried}}
|