Redaktsioon: 9. veebruar 2013, kell 00:38 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 925 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 8. aprill 2013, kell 16:17 redigeeri eemalda Adeliine (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 126 041 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{ToimetaAeg\|kuu=aprill\|aasta=2013}} ~~{{vikinda}}~~ '''Väike - Salatsi vasallilinnus''' (saksa ''Salisburg'', läti ''Mazsalaca'', liivi ''Piški Salats'') asus [[Läti]]s, ~~Väike-Salatsi~~praeguse ~~novadsis~~[[Mazsalaca]] jalinna ~~linnas~~maa-alal, [[Salatsi jõgi\|Salatsi (Salaca) jõe]] vasemal ehk lõunakaldal u.umbes 10 km allavoolu jõe lähtest [[Asti ~~(Burtnieks) järves~~järv]]es.▼ ~~[[Pilt:Mazsalaca gerb.png\|right\|200px\|Vapp]]~~ ▲'''Väike - Salatsi vasallilinnus''' (saksa ''Salisburg'', läti ''Mazsalaca'', liivi ''Piški Salats'') asus [[Läti]]s, Väike-Salatsi novadsis ja linnas, [[Salatsi jõgi\|Salatsi (Salaca) jõe]] vasemal ehk lõunakaldal u. 10 km allavoolu jõe lähtest Asti (Burtnieks) järves. ==Ajalugu== Linnuse asukoht ja ehitusaeg ei ole lõplikult kindlaks tehtud - oletatakse hilisema aadlimõisa asukohta või siis vana [[liivlased\|liivlaste]] linnamäge. Aadlimõis (Schloss Salisburg) asub jälle jõe paremal e. põhjakaldal ja lätlased nimetavad seda [[Valtenbergi mõis]]aks (Valtenberġu muiža).<ref>http://www.pilis.lv/a_pnm/view.php?id=92</ref> Baltisaksa teoloogi ja geograafi [[Anton Friedrich Büsching]]i väitel olevat enne [[Väike-Salatsis mõis]]a kohal asunud linnus.<ref>http://books.google.ee/books?id=POtCAAAAcAAJ&pg=PA701&lpg=PA701&dq=Kirchspiel+Salisburg&source=bl&ots=pENQsQ77aP&sig=798W8950IN2vBwzRGyvjpasdnXI&hl=et&sa=X&ei=yCriUN_6LMrLsgad_oH4Bg&ved=0CDkQ6AEwAg#v=onepage&q=Kirchspiel%20Salisburg&f=false, lk. 701</ref> Läti ajaloolased paigutavad selle [[Riia peapiiskop]]ile kuuluvaks, ehkki see peaks asuma endistel ordumaadel.<ref>http://www.castle.lv/castles4/episkop-lat.html</ref> Arvatavasti pidid piirilepingus orduga algselt kõik [[Metsepole]] liivlased jääma peapiiskopile. [[1224]]. aastal asusid piirkonda elama [[sakslased]], enne neid kuulus piirkond Metsepole liivlastele. Kohanimeliide "- burg" peaks viitama piirkonnas varem asunud väikesele liivlaste vall - linnusele Salatsi jõe vasakul kaldal. [[Linnamägi]] asub üle jõe, hilisema mõisa vastas. Väljakaevamised seal tõid päevavalgele muinasaegse linnusekoha pikkusega 70 meetrit ja laiusega 30 - 60 meetrit. <ref>http://de.wikipedia.org/wiki/Mazsalaca</ref> Liivlaste linnus paiknes nende nende asuala idapiiri lähedal ja pidi ~~kindlustustama~~kindlustama sisemaad eestlaste võimalike röövretkede vastu. Ka läks siit tähtis ühendustee Lõuna-[[Sakala]] kihelkondadesse, mida kasutas ka liivlaste vanem [[Kaupo]] [[ristisõda]]de ajal. Ordumeister [[Wolter von Plettenberg]] läänistas 1528 Vinze von Steenele piirkonnas palju talusid ja maid, ning sellest tekkis hiljem Väike-Salatsi mõis. Pärast Steenet oli omanik Roetker von Haaren. [[1547]]. aastal läänistas meister Brüggeney mõisa oma [[õuekohtunik]]ule Balzar Falkenbergile, kelle järglased suurendasid veelgi valdusi. [[1674]]. aastal müüs kammerhärra Gabriel Falkenberg omandi.<ref>http://books.google.ee/books?id=KqRKAAAAcAAJ&printsec=frontcover&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q=Kirchspiel%20Salisburg&f=false, lk. 135</ref> Mõis ehitati enne ~~1780ndaid~~1780. aastaid ümber nõuniku ja rüütli G. G. von Völkersahmi poolt saksa klassikalises stiilis. [[1905]]. aastal mõis põles. ==Viited== {{viited}}▼ ▲{{viited}} [[Kategooria:Läti keskaeg]] [[Kategooria:Läti linnused]]

Mazsalaca vasallilinnus: erinevus redaktsioonide vahel