Riigivürst: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Legobot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 14 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
Definitsioon ja Liivimaa täpsemaks
1. rida:
'''Riigivürst''' ([[saksa keel]]es ''Reichsfürst'', [[ladina keel]]es ''princeps regni'' või ''princeps imperii'') oli [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] [[aadlikkõrgaadlik]] ([[hertsog]], [[vürst]] ja mitme suurema valduse [[krahv]]), kes oli vahetultSaksa-Rooma valitseja ([[Saksa kuningas|Saksa kuninga]] või [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]]) otsene [[vasall]].
 
Riigivürsti seisus tekkis [[12. sajand]]i jooksul, kui kõige olulisemaid Saksa-Rooma riigi vasalle ([[hertsog]]id, [[markkrahv]]id ning ilmaliku võimuga peapiiskopid ja piiskopid ehk [[vürstpiiskop]]id) hakati kutsuma [[vürst]]ideks (ladina ''princeps'', ka esimene, peamine). [[13. sajand]]iks kujunes välja neile spetsiifiline õiguslik korraldus: nii ilmalikud kui ka vaimulikud vürstid said oma valitsemistunnused ([[regaalid]]) otse kuningalt või keisrilt ja neile anti ka mitmed privileegid: oma raha müntimise õigus, tollimaksude kogumine, krahvidele ja vabahärradele maade läänistamise õigus. Neil oli ka mitmeid tseremoniaalõigusi, näiteks nimetada end ametlikus kirjavahetuses vürstlikuks valitsejaks, omada erinevaid mõjukust näitavaid regaale jne. 13. sajandil hakati valitsejaid ka ametlikult riigivürsti seisusesse tõstma, varasemal ajal vürstidel ametlikku ürikut selle kohta polnud, kuid neid peeti sellest hoolimata riigivürstideks. 12.–13. sajandil olid riigivürstid enamjaolt vaimulikud valitsejad, hiljem lisandus suur hulk ilmalikke. [[14. sajand]]iks oli riigivürsti seisus oma privileegide ja kohustustega üldiselt välja kujunenud. 13. sajandil oli kõigil riigivürstidel õigus kuningat valida, kuid sajandi lõpuks oli hakkas kujunema tavalistest riigivürstidest kõrgemal seisev [[kuurvürst]]iseisus, mis sai lõpliku kuju [[1356]]. aastal [[Karl IV]] Kuldbullas.
 
===Saksa riigvürstid Vana-Liivimaal===
Ka [[Vana-Liivimaa]] piiskopid, olid riigivürstid. [[Riia peapiiskop]], [[Tartu piiskop|Tartu]] ja [[Saare-Lääne piiskop|Saare-Lääne piiskopid]] olid esimest korda riigivürsti tiitli saanud juba [[1220. aastad|1220. aastatel]], kuid selle järjepidevus pole kuigi hästi jälgitav. Alles [[15. sajand1521]]i. lõpustaastast loeti neid, (Riia piiskopist oli küll vahepeal [[Riia peapiiskop|peapiiskop]] saanud,) vaieldamatult riigivürstide sekka kuuluvateks. [[Kuramaa piiskop|Kuramaa]] ja [[Tallinna piiskop]]id said riigivürstideks [[1521]]. aastaksaastal. [[Liivi ordumeister]] omandas tiitli [[1526]]. aastal, Liivimaa orduvalduste pidulik läänistamine temaletema esindajale toimus [[1530]]. aastal.
 
==Kirjandus==