Erinevus lehekülje "Põhjagermaani keeled" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P (Robot: muudetud 53 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata)
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2006}}{{keeletoimeta}}
'''Põhjagermaani keeled''' ehk '''skandinaavia keeled''' on [[läänegermaani keeled|läänegermaani keelte]] ja väljasurnud [[idagermaani keeled|idagermaani keelte]] kõrval üks kolmest [[germaani keeled|germaani keelte]] harust, [[Indo-Euroopa keelte]] allharu koos läänegermaani ja väljasurnud [[idagermaani keeltega]].
 
Neid kõneldakse [[Taani]]s, [[Norra]]s, [[Rootsi]]s, [[Soome]]s, [[Fääri saared|Fääri saartel]], [[Island]]il ja mingil määral [[Gröönimaa]]l, samuti [[immigrant]]ide seas [[Põhja-Ameerika]]s ja [[Austraalia]]s.
Keeltegruppi on mõnikord nimetatud ka [[Põhjamaade keelteks]], otsetõlge kõige tavalisemast mõistest, mida kasutatakse [[Taani]], [[Rootsi]] ja [[Norra]] õpetlaste seas. Skandinaavias kasutatakse Skandinaavia keelt ka mõistena viidates nimelt vastastikku mõistetavatele keeltele kolmes Skandinaavia riigis ning on seega Põhjamaade keelte alarühma veel kitsam tähendus. Mõiste Skandinaavia tõusis [[18.sajandil]] varajase keelelise ja kultuurilise [[Skandinavismi liikumise]] tulemusel, viidates inimestele, kultuuridele ja keeltele kolmes Skandinaavia riigis ning rõhutades oma ühist päritolu. Mõistet [[''Põhjagermaani keeled'']] kasutatakse [[geneetilises keeleteaduses]], samas kui mõiste ''Skandinaavia keeled'' esineb kaasaegse standardkeele õpingutes ja Skandinaavia [[murdekontinuumis]].
Umbes 20 miljonile inimesele Põhjamaades on Skandinaavia keel emakeeleks, kaasa arvatud Rootsi vähemused Soomes. Keeli, mis kuuluvad põhjagermaani keelepuusse räägitakse mõningal määral [[Gröönimaal]] ning immigrantide gruppide poolt peamiselt [[Põhja-Ameerikas]] ja [[Austraalias]].
 
Keeltegruppi on mõnikord nimetatud ka [[Põhjamaade keeled|Põhjamaade keelteks]], otsetõlgesee kõigeon tavalisemastotsetõlge mõistestlevinud terminist, mida kasutataksekasutavad [[Taani]], [[Rootsi]] ja [[Norra]] õpetlaste seasõpetlased. Skandinaavias kasutatakse terminit "Skandinaavia keeltkeeled" ka mõistena viidates nimelt vastastikku mõistetavatele keeltele kolmes Skandinaavia riigis. ningSkandinaavia onmõiste seega Põhjamaade keelte alarühma veel kitsam tähendus. Mõiste Skandinaaviakasutamine tõusis [[18.sajandil sajand]]il varajase keelelise ja kultuurilise [[Skandinavismi liikumiseskandinavism]]i liikumise tulemusel, viidates inimestele, kultuuridele ja keeltele kolmes Skandinaavia riigis ning rõhutades oma ühist päritolu. Mõistet [[''Põhjagermaani"põhjagermaani keeled'']]" kasutatakse [[geneetiline keeleteadus|geneetilises keeleteaduses]], samas kui mõiste ''Skandinaavia"skandinaavia keeled''" esineb kaasaegse standardkeele õpingutes ja Skandinaavia [[murdekontinuumis]]murretes.
=== Ajalugu ===
===== Päritolu ja tunnused =====
 
Umbes 20 miljonile inimesele Põhjamaades on Skandinaaviaskandinaavia keelkeeled emakeeleksemakeelteks, kaasa arvatud Rootsi vähemused Soomes. Keeli, mis kuuluvad põhjagermaani keelepuusse, räägitakse mõningal määral [[Gröönimaal]] ning immigrantide gruppide poolt peamiselt [[Põhja-Ameerikas]] ja [[Austraalias]].
Germaani keeled jagatakse tavaliselt kolme gruppi: Lääne-, Ida -ja Põhjagermaani. Väheste tõenditega [[ruuni]] pealiskirjadest on raske täpset sugulust kindlaks teha, need jäid vastastikku mõistetavaks terve [[Rahvarände perioodi]] kestel, nii, et mõningaid eraldiseisvaid erinevusi on raske liigitada. Murded, mis on tunnuste poolest määratud põhjakeelte gruppi, moodustusid [[Alg-Germaanist]] hilisel [[Eel-Rooma rauaajal.]]
 
=== Ajalugu ===
===== Päritolu ja tunnused =====
Germaani keeled jagatakse tavaliselt kolme gruppi: Läänelääne-, Ida ida- ja Põhjagermaanipõhjagermaani keeled. Väheste tõenditega [[ruuniruunid]]es pealiskirjadest on raske täpset sugulust kindlaks teha, need jäid vastastikku mõistetavaks terve [[Rahvarände perioodi]] kestel, nii, et mõningaid eraldiseisvaid erinevusi on raske liigitada. Murded, mis on tunnuste poolest määratud põhjakeelte gruppi, moodustusid [[Alg-Germaanistalggermaani keel]]est hilisel [[Eel-Roomaeelrooma rauaaeg|eelrooma rauaajal.]] .
 
Alates aastast 200 AD on Põhjagermaanipõhjagermaani haru kõnelejad muutunud eristatavaks teistest Germaanigermaani keelte kõnelejatest. Selle haru varajane areng on tõendatudlahknemisest läbiannavad Ruunitunnistust pealiskirjaderuunikirjad.
 
=== Kõnelejate arv ===
 
=== Kõnelejate arv ===
{| class="wikitable"
|-
! Keel !! Kõnelejad !! Märkmed
|-
| Rootsi || 10, 000, 000 || 300, 000 Rootsirootsi keelt kõnelevat soomlast
|-
| Taani || 6, 000, 000 ||
|-
| Norra || 5, 000, 000 || umbes 85-90% eelistab Bokmålibokmåli, 10-15% Uusnorrauusnorra keelt
|-
| Islandi || 320, 000 ||
|-
| Fääri || 70, 000 ||
|-
| Jämtlandi || 45, 000 ||
|-
| Elfdalia || 3,0003000 ||
|}
 
==Keeled==
 
 
Kõik põhjagermaani keeled pärinevad [[muinaspõhja keel]]est. Nad jagunevad kaheks keelerühmaks:
* '''Lääneskandinaavia keeled'''
111 241

muudatust