Serbia-horvaadi keel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mõned parandused. |
|||
2. rida:
[[Pilt:Serbo croatian language2005.png|thumb|300px|Serbohorvaadi keeleala (2005)]]
[[Pilt:Serbo croatian languages2006.png|thumb|300px|Serbohorvaadi murded ehk ametlikult tunnustatud keeled (2006)]]
'''Serbia-horvaadi keel''' (varem ka '''serbokroaadi keel''' ja '''serbohorvaadi keel''';<ref>[http://www.eki.ee/knab/lgv/ies1.htm#98001387 Keelte nimetuste andmebaas LINGUAE]</ref> omanimetusega '''srpskohrvatski''', '''hrvatskosrpski''' ehk '''bosansko-hrvatsko-srpski jezik'''; [[kirillitsa]]s српскохрватски, хрватскосрпски ehk босанско-хрватско-српски језик)<ref name="seelrc.org">[http://www.seelrc.org/webliography/bcs.ptml Bosnian/Croatian/Serbian (BCS)]</ref> on [[lõunaslaavi keeled|lõunaslaavi keel]] või murderühm ([[diasüsteem]]).
Selle nimetusega on tähistatud eelkõige endises [[Jugoslaavia]]s [[1954]]–[[1990]] kehtinud [[ametlik keel|ametlikku]] [[kirjakeel]]t (serbohorvaadi keele kõrval oli tunnustatud ka [[Sloveeni keel|sloveeni]] ja [[makedoonia keel]]), aga ka kõiki tänapäeva [[Serbia]], [[Montenegro]], [[Horvaatia]] ning [[Bosnia ja Hertsegoviina]] alal kõneldud [[murre|murdeid]] ühtekokku.
Sel [[štokavština]] murderühmal põhineval kirjakeelel oli kolm hääldusviisi: [[ijekavski]], [[ekavski]] ja [[ikavski]], millest kaht esimest tarvitasid [[serblased]] ja viimast [[horvaadid]]
Sageli peeti serbohorvaadi keele alla kuuluvaks ka ametikeeltena tunnustamata sloveenipärast [[kajkavština]]t
Jugoslaavia lagunemise tulemusena iseseisvusid ka [[Horvaadi keel|horvaadi]], [[serbia keel|serbia]] ja [[bosnia keel]] kirjakeeltena. Serbohorvaadi keelte vahelised erinevused on seejärel üha suurenenud. [[2007]]. a sai [[riigikeel]]eks isegi varem serbia keeleks peetud [[montenegro keel]]
Juba on serbohorvaadi keele nimetus ka [[dialektoloogia]]s asendumas '''kesk-lõunaslaavi murderühma''' mõistega.
23. rida ⟶ 22. rida:
* [[Bosnia keel]]t märgib ''[[ISO 639]]'' standard tunnustega '''bos''' ja '''bs'''.
[[Rahvusvaheline Jugoslaavia Tribunal]]
== Ajalugu ==
[[19. sajand]]i eelne rikkalik [[lõunaslaavi keeled|lõunaslaavi]] vaimulik, ametlik ja rahvalik kirjandus loodi paljudes reeglistamata kohalikes kõne- ja kirjakeeltes, mida nimetati illüüri, slaavi, slavooni, bosnia, serbia või horvaadi keeleks.
33. rida ⟶ 31. rida:
19. sajandi keskel tuli mõte rajada ühine kirjakeel kõige levinuma murde [[štokavština]] põhjal. Iseõppinud Serbia kirjanik ja rahvaluuleteadlane [[Vuk Stefanović Karadžić]] ühtlustas [[Serbia kirillitsa]]. Horvaatia [[illürism]]i liikumise juhid [[Ljudevit Gaj]] ja [[Đuro Daničić]] korrastasid [[ladina tähestik]]ul põhineva [[Gaj kirjaviis]]i vastavaks [[kõnekeel]]e [[hääldus]]ele.
[[1850]] kirjutasid Serbia ja Horvaatia kirjanikud ja keeleteadlased alla [[Viini kirjalepe|Viini kirjaleppele]] ühise kirjakeele loomiseks
[http://hr.wikisource.org/wiki/Be%C4%8Dki_knji%C5%BEevni_dogovor Bečki književni dogovor]
</ref>
[[1918]]–[[1929]] serblasi, sloveene ja horvaate ühendanud [[Jugoslaavia kuningriigis]] oli see ''srpsko-hrvatsko-slovenski'' nime all [[riigikeel]].
[[15. jaanuar]]il [[1944]] andis Jugoslaavia Rahvusliku Vabastamise Antifašistlik Veetše [[AVNOJ]] horvaadi, serbia, sloveeni ja makedoonia keelele võrdsed õigused kogu Jugoslaavias
[[1954]] sõlmisid "''[[Matica srpska]]''" (Serbia keele sõnaraamat) ja "''[[Matica hrvatska]]''" volitatud serbia ja horvaadi keeleteadlased ja kirjanikud [[Novi Sadi lepe|Novi Sadi leppe]], mille esimeses lõigus väidetakse:
52. rida ⟶ 50. rida:
Horvaadid taastasid oma keele endise nimetuse (''hrvatski''), mida nad olid kasutanud 1970. aastate keskpaigani.
Serblased loobusid serbohorvaadi keele nimetusest (српскохрватски) [[1997]], kui ilmus "''Matica srpska''". Ametlikult nimetas 1990–[[2006]] kehtinud [[Serbia põhiseadus]] riigikeelt serbohorvaadi keeleks, samal ajal [[Montenegro põhiseadus]]es ([[1993]]–2007) nimetati seda ijekavski hääldusega serbia keeleks
{| class="wikitable"
! Français
83. rida ⟶ 81. rida:
== Keeletüli ==
==== Bosnia seisukohad ====
* Enamik Bosnia keeleteadlasi väidab tänini käibivat serbohorvaadi keelt põhinevat Bosnia [[keeletarvitus]]el.
91. rida ⟶ 88. rida:
* Enamik Serbia keeleteadlasi peab nii serbia kui horvaadi keelt ühtseks serbohorvaadi (''srpskohrvatski'' ehk ''hrvatskosrpski'') keeleks.
* Vähem arvatakse, et kunagine serbohorvaadi keel on nüüdseks lagunenud.
* Vähesed on väitnud ka (pärast Jugoslaavia sõdu aga ka enne [[20. sajand]]it), et serbohorvaadi keelt pole kunagi olnud ja see mõiste märgib serbia keele Horvaatia teisendit
[http://govori.tripod.com/slovo.htm ''Slovo o srpskom jeziku'' / Serbiakeeleseadus]
</ref>
==== Horvaatia seisukohad ====
99. rida ⟶ 96. rida:
* Üksikud peavad bosnia, serbia ja horvaadi keelt ühtseks serbohorvaadi keeleks.
* Enamik Horvaatia keeleteadlasi usub, et ühist serbohorvaadi keelt pole kunagi olnud, vaid serbia ja horvaadi keel on mõnikord ajutiselt teineteisele lähenenud.
Nimelt:
* 16. ja [[17. sajand]]il kirjutatud [[Marin Držić]]i
Ei kirjutanud serbohorvaadi keeles [[Ivan Gundulić]] ega [[August Šenoa]]. [[Marko Marulić]] ja [[Marin Držić]] kirjutasid arenenud horvaadi keeles vähemalt 300 aastat enne serbohorvaadi liikumise teket. Marulić ütleb [[1501]]. aastal, et on loonud oma [[tšakavština]] keelse ''Judita'' horvaadi värssides (''u uersih haruacchi slosena''). ▼
▲vähemalt 300 aastat enne serbohorvaadi liikumise teket. Marulić ütleb [[1501]]. aastal, et on loonud oma [[tšakavština]] keelse ''Judita'' horvaadi värssides (''u uersih haruacchi slosena'').
[[1604]]. aastal [[Bartol Kašić]]i kirjutatud [[štokavština]] [[grammatika]]st ja [[sõnaraamat]]ust selgub üheselt, et ''slaavi'' ja ''illüüria'' rahvaks nimetab ta ''horvaate''.
Teisalt vastandus [[19. sajand]]i [[Dubrovnik]]us ja teistes [[Dalmaatsia]] linnriikides enne kõike [[
Vähem eristati horvaate serblastest, mis on andnud alust väidetele, et sealsete meistrite looming pole ainuüksi horvaadi pärand ega ole nende (''vanahorvaadi'') keel ka Horvaatia riigikeele eelkäija.▼
▲Teisalt vastandus [[19. sajand]]i [[Dubrovnik]]us ja teistes [[Dalmaatsia]] linnriikides enne kõike [[ Romaani keeled | romaani päritolu ]] elanikkond [[ Slaavi keeled | slaavlastele ]] .
▲Vähem eristati horvaate serblastest, mis on andnud alust väidetele, et sealsete meistrite looming pole ainuüksi horvaadi pärand ega ole nende (''vanahorvaadi'') keel ka
[[16. sajand]]i eelsed Dubrovniku ja Montenegro kirjatööd polnud õieti isegi [[štokavština]] ammugi serbia keelsed, vaid kohalikus
[[tšakavština]]-[[ijekavski]] teisendis, lähedases Horvaatia [[ Aadria meri | Aadria mere ]] saarerahva keelele
S. Zekovic & B. Cimeša: Elementa montenegrina, Chrestomatia 1/90. CIP, Zagreb 1991
</ref>
<!--Järgneb keele seisukohast ebaoluline autoriteetidele pugemine:
Samas määratles end nonde (umbes 350 aasta jooksul siin-seal) [[štokavština]]s kirjutanud ligi 30 Dalmaatsia kirjaniku enamik eelkõige [[
''[[
Vuk Karadžići aateid järginud horvaat [[Ivan Broz]] märkis, et Serbia on tema jaoks sama kauge kui Makedoonia või Kreeka.
[[Vatroslav Jagić]] kirjutab [[1864]]. aastal
''The History of the Croatian language'', [[Zagreb]], 1864.
</ref>
: "Nagu ma eelkõnes mainisin, nimetab ajalugu siinmail vaid kahte rahvast — horvaate ja serblasi. Seejuures [[Dubrovnik]]us pole iial kasutatud serblaste nimetust vaid vastupidi - sageli ja rõõmuga tarvitati horvaatide nime"
: "[[15. sajand]]i lõpu [Dubrovnikus ja Dalmaatsias] lõid luulet ja jutlusi vaimukas horvaadi keeles mehed, kelle nimed on laialt tuntud sügavast haritusest ja vagadusest."
Ometi mõistab Jagić ''horvaadi keele'' all mõnikord ka Dubrovniku rahvakeelt - ''ilirski'', mis oli Dalmaatsia linnades kõneldud slaavi keelte ([[
Mladenovic. Kratka istorija srpskog književnog jezika. Beograd 2004, 67
</ref>
"Kes iganes peab horvaadi ja serbia keelt erinevaiks keelteks, peab tunnistama, et Dubrovnik on (keelelt) olnud alati Serbia pärusmaa."<ref name="Mladenovic 2004"/>
-->
143. rida ⟶ 133. rida:
Aja jooksul on olnud tarvitusel mitu tähestikku:
* nurgeline, ümar ja kolmnurkne [[glagoolitsa]],
** (mida Balkanil on tarvitatud peamiselt Horvaatias)
[http://en.wikipedia.org/wiki/Glagolitic_alphabet Nowadays, Glagolitic is only used for Church Slavic (Croatian and Czech recensions).]
</ref>
* käibelt kadunud [[
* [[arebica]]
** (on Bosnia moslemeil tarvitusel jumalateenistusel)
* [[kirillitsa]],
153. rida ⟶ 143. rida:
* [[glagoolitsa]] ja [[kirillitsa]] vahevorm [[bosančica]],
** (mis loodi Bosnias ja levis ka Dalmaatsiasse)
* [[
** ([[Gaj kirjaviis
Vanimad kirjutised pärinevad [[11. sajand]]ist ja kasutavad [[glagoolitsa]]t.
Esimene täielikult [[
'''Serbia ja bosnia keeled tarvitavad tänaseni nii ladina tähestikul kui kirillitsal põhinevat kirjaviisi, kuid horvaadi keelt kirjutatakse ainult ''Gaj ladina kirjas''.'''
191. rida ⟶ 181. rida:
| N || n || Nj || nj || O || o || P || p || R || r || S || s || T || t || Ć || ć || U || u || F || f || H || h || C || c || Č || Č || Dž || dž || Š || š
|}
{|class="wikitable" border=1 style="float:right; margin-left:1em"
217. rida ⟶ 206. rida:
|}
''Lj'', ''Nj'' ja ''Dž'' märgivad [[foneeme]] mitte [[häälikuühend]]eid ja neid peetakse üksiktähtedeks. Neile on kunagi edutult üritatud pakkuda vasteiks eritähti '''ļ, ń ''' ja '''ǵ'''
</ref> Ristsõnades pannakse nad samasse ruutu. [[
▲</ref> Ristsõnades pannakse nad samasse ruutu. [[ tähestiku järjekord | Järjestamisel ]] tuleb ''' lj ''' pärast ''' l'''-i, '''nj''' pärast '''n'''-i jne
▲mis koosneb [[eesliide | eesliitest ]] ''nad-'' ja tegusõnast ''živ(j)eti''.
Kirillitsas vastab igale [[häälik]]ule eraldi täht.
|