Serbia-horvaadi keel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Legobot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 75 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
6Anesthesia (arutelu | kaastöö)
Mõned parandused.
2. rida:
[[Pilt:Serbo croatian language2005.png|thumb|300px|Serbohorvaadi keeleala (2005)]]
[[Pilt:Serbo croatian languages2006.png|thumb|300px|Serbohorvaadi murded ehk ametlikult tunnustatud keeled (2006)]]
'''Serbia-horvaadi keel''' (varem ka '''serbokroaadi keel''' ja '''serbohorvaadi keel''';<ref>[http://www.eki.ee/knab/lgv/ies1.htm#98001387 Keelte nimetuste andmebaas LINGUAE]</ref> omanimetusega '''srpskohrvatski''', '''hrvatskosrpski''' ehk '''bosansko-hrvatsko-srpski jezik'''; [[kirillitsa]]s српскохрватски, хрватскосрпски ehk босанско-хрватско-српски језик)<ref name="seelrc.org">[http://www.seelrc.org/webliography/bcs.ptml Bosnian/Croatian/Serbian (BCS)]</ref> on [[lõunaslaavi keeled|lõunaslaavi keel]] või murderühm ([[diasüsteem]]).
omanimetusega '''srpskohrvatski''', '''hrvatskosrpski''' ehk '''bosansko-hrvatsko-srpski jezik'''; [[kirillitsa]]s српскохрватски, хрватскосрпски ehk босанско-хрватско-српски језик) <ref name="seelrc.org">[http://www.seelrc.org/webliography/bcs.ptml Bosnian/Croatian/Serbian (BCS)]</ref> on [[lõunaslaavi keeled|lõunaslaavi keel]] või murderühm ([[diasüsteem]]).
 
Selle nimetusega on tähistatud eelkõige endises [[Jugoslaavia]]s [[1954]]–[[1990]] kehtinud [[ametlik keel|ametlikku]] [[kirjakeel]]t (serbohorvaadi keele kõrval oli tunnustatud ka [[Sloveeni keel|sloveeni]] ja [[makedoonia keel]]), aga ka kõiki tänapäeva [[Serbia]], [[Montenegro]], [[Horvaatia]] ning [[Bosnia ja Hertsegoviina]] alal kõneldud [[murre|murdeid]] ühtekokku.
 
Sel [[štokavština]] murderühmal põhineval kirjakeelel oli kolm hääldusviisi: [[ijekavski]], [[ekavski]] ja [[ikavski]], millest kaht esimest tarvitasid [[serblased]] ja viimast [[horvaadid]] .<ref>[http://sh.wikipedia.org/wiki/Ekavski_izgovor Pored ekavskog, u srpskom jeziku je dozvoljena upotreba još i ijekavskog, dok je ikavski izgovor samo pravilan za upotrebu u hrvatskom jeziku.]</ref>. Mitteametlikult kasutati õieti "ida" ja "lääne" kirjaviisi, mis seostuvad vastavalt Serbia ning Horvaatia-Bosnia kirjakeeltega.
 
Sageli peeti serbohorvaadi keele alla kuuluvaks ka ametikeeltena tunnustamata sloveenipärast [[kajkavština]]t <ref>[http://en.wikipedia.org/wiki/Kaykavian_dialect The Kajkavian dialect area is closely related to neighbouring Slovene dialects.]</ref> ja iidsete kirjamälestistega <ref>[http://en.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cakavian_dialect#.C4.8Cakavian_literary_language Monuments of literacy began to appear in the 11th and 12th centuries, and artistic literature in the 15th.]</ref> [[tšakavština]] murret. [[Bulgaaria keel|Bulgaariapärastel]] [[torlački]] <ref>[http://bg.wikipedia.org/wiki/%D0%9F%D1%80%D0%B5%D1%85%D0%BE%D0%B4%D0%BD%D0%B8_%D0%B3%D0%BE%D0%B2%D0%BE%D1%80%D0%B8#.D0.A1.D1.80.D1.8A.D0.B1.D1.81.D0.BA.D0.B8_.D0.BB.D0.B8.D0.BD.D0.B3.D0.B2.D0.B8.D1.81.D1.82.D0.B8 Преходни говори, класифицирани понякога не съвсем точно за Торлашки диалекти.]</ref> murdeil polnud mingisugust tunnustust.
 
Jugoslaavia lagunemise tulemusena iseseisvusid ka [[Horvaadi keel|horvaadi]], [[serbia keel|serbia]] ja [[bosnia keel]] kirjakeeltena. Serbohorvaadi keelte vahelised erinevused on seejärel üha suurenenud. [[2007]]. a sai [[riigikeel]]eks isegi varem serbia keeleks peetud [[montenegro keel]] .<ref>[http://sr.wikipedia.org/wiki/%D0%A6%D1%80%D0%BD%D0%BE%D0%B3%D0%BE%D1%80%D1%81%D0%BA%D0%B8_%D1%98%D0%B5%D0%B7%D0%B8%D0%BA Црногорски језик је усвајањем устава Црне Горе 19. октобра 2007. постао њен службени језик.]</ref>.
 
Juba on serbohorvaadi keele nimetus ka [[dialektoloogia]]s asendumas '''kesk-lõunaslaavi murderühma''' mõistega.
23. rida ⟶ 22. rida:
* [[Bosnia keel]]t märgib ''[[ISO 639]]'' standard tunnustega '''bos''' ja '''bs'''.
 
[[Rahvusvaheline Jugoslaavia Tribunal]] <ref>[http://www.juridica.ee/juridica_et.php?document=et/articles/1996/1/23307.SUM.php Rahvusvaheline Jugoslaavia Tribunal]</ref> käsitleb kõigi süüaluste emakeelena "bosnia-horvaadi-serbia" (ehk ''bosansko-hrvatsko-srpski'') keelt ega järgi oma ametlikes kirjutistes ühegi osapoole [[õigekeelsus]]norme.
 
== Ajalugu ==
 
[[19. sajand]]i eelne rikkalik [[lõunaslaavi keeled|lõunaslaavi]] vaimulik, ametlik ja rahvalik kirjandus loodi paljudes reeglistamata kohalikes kõne- ja kirjakeeltes, mida nimetati illüüri, slaavi, slavooni, bosnia, serbia või horvaadi keeleks.
 
33. rida ⟶ 31. rida:
19. sajandi keskel tuli mõte rajada ühine kirjakeel kõige levinuma murde [[štokavština]] põhjal. Iseõppinud Serbia kirjanik ja rahvaluuleteadlane [[Vuk Stefanović Karadžić]] ühtlustas [[Serbia kirillitsa]]. Horvaatia [[illürism]]i liikumise juhid [[Ljudevit Gaj]] ja [[Đuro Daničić]] korrastasid [[ladina tähestik]]ul põhineva [[Gaj kirjaviis]]i vastavaks [[kõnekeel]]e [[hääldus]]ele.
 
[[1850]] kirjutasid Serbia ja Horvaatia kirjanikud ja keeleteadlased alla [[Viini kirjalepe|Viini kirjaleppele]] ühise kirjakeele loomiseks .<ref>
[http://hr.wikisource.org/wiki/Be%C4%8Dki_knji%C5%BEevni_dogovor Bečki književni dogovor]
</ref>. Tegelikult arenes ühendatud kirjakeele kumbki pool erinevalt (eriti [[sõnaloome]]s ja [[stilistika]]s).
 
[[1918]]–[[1929]] serblasi, sloveene ja horvaate ühendanud [[Jugoslaavia kuningriigis]] oli see ''srpsko-hrvatsko-slovenski'' nime all [[riigikeel]].
 
[[15. jaanuar]]il [[1944]] andis Jugoslaavia Rahvusliku Vabastamise Antifašistlik Veetše [[AVNOJ]] horvaadi, serbia, sloveeni ja makedoonia keelele võrdsed õigused kogu Jugoslaavias .<ref>Greenberg, Robert David. [http://books.google.com/books?id=3ZvDJQHaUZkC&pg=PA115&dq=Serbo-Croatian+or+Croato-Serbian&lr=#PPA115,M1 Language and identity in the Balkans] Oxford University Press, 2004, p 115 (ISBN 0199258155)</ref>. See otsus avaldati uuesti [[1945]] .<ref>Odluka o objavljivanju odluka i proglasa Antifašističkog vijeća narodnog oslobođenja Jugoslavije, njegovog Predsjedništva i Nacionalnog komiteta na srpskom, hrvatskom, slovenskom i makedonskom jeziku (»Službeni list Demokratske Federativne Jugoslavije«, br. 1/45, No. 10, p. 5)</ref>.
 
[[1954]] sõlmisid "''[[Matica srpska]]''" (Serbia keele sõnaraamat) ja "''[[Matica hrvatska]]''" volitatud serbia ja horvaadi keeleteadlased ja kirjanikud [[Novi Sadi lepe|Novi Sadi leppe]], mille esimeses lõigus väidetakse:
52. rida ⟶ 50. rida:
Horvaadid taastasid oma keele endise nimetuse (''hrvatski''), mida nad olid kasutanud 1970. aastate keskpaigani.
 
Serblased loobusid serbohorvaadi keele nimetusest (српскохрватски) [[1997]], kui ilmus "''Matica srpska''". Ametlikult nimetas 1990–[[2006]] kehtinud [[Serbia põhiseadus]] riigikeelt serbohorvaadi keeleks, samal ajal [[Montenegro põhiseadus]]es ([[1993]]–2007) nimetati seda ijekavski hääldusega serbia keeleks .<ref> [http://desguin.net/ced/MofCG/Crnogorski/Regulations/Ustav.htm Ustav Crne Gore]</ref>.
{| class="wikitable"
! Français
83. rida ⟶ 81. rida:
 
== Keeletüli ==
 
==== Bosnia seisukohad ====
* Enamik Bosnia keeleteadlasi väidab tänini käibivat serbohorvaadi keelt põhinevat Bosnia [[keeletarvitus]]el.
91. rida ⟶ 88. rida:
* Enamik Serbia keeleteadlasi peab nii serbia kui horvaadi keelt ühtseks serbohorvaadi (''srpskohrvatski'' ehk ''hrvatskosrpski'') keeleks.
* Vähem arvatakse, et kunagine serbohorvaadi keel on nüüdseks lagunenud.
* Vähesed on väitnud ka (pärast Jugoslaavia sõdu aga ka enne [[20. sajand]]it), et serbohorvaadi keelt pole kunagi olnud ja see mõiste märgib serbia keele Horvaatia teisendit .<ref>
[http://govori.tripod.com/slovo.htm ''Slovo o srpskom jeziku'' / Serbiakeeleseadus]
</ref> .
 
==== Horvaatia seisukohad ====
99. rida ⟶ 96. rida:
* Üksikud peavad bosnia, serbia ja horvaadi keelt ühtseks serbohorvaadi keeleks.
* Enamik Horvaatia keeleteadlasi usub, et ühist serbohorvaadi keelt pole kunagi olnud, vaid serbia ja horvaadi keel on mõnikord ajutiselt teineteisele lähenenud.
 
 
Nimelt:
 
* 16. ja [[17. sajand]]il kirjutatud [[Marin Držić]]i andja [[Ivan Gundulić]]i töödes ülestähendatud horvaadi keel ei erine oluliselt tänapäeva Horvaatia kirjakeelest, kui vananenud keelendid välja arvata. Niisiis ei kaasnenud [[19. sajand]]i [[keelekorraldus]]ega järsku pööret keele arengus - '''erinevalt serbia keelest, mille varasem rahvalik kuju polnud sugugi nii sarnane horvaadi keelele, kui see on praegu'''. Seega horvaadi ja serbia keele normimine sattus ühele ajajärgule ja oli ajendatud sarnasest meelsusest, kuid tagajärjeks ei olnud ühise keele teke.
 
Ei kirjutanud serbohorvaadi keeles [[Ivan Gundulić]] ega [[August Šenoa]]. [[Marko Marulić]] ja [[Marin Držić]] kirjutasid arenenud horvaadi keeles vähemalt 300 aastat enne serbohorvaadi liikumise teket. Marulić ütleb [[1501]]. aastal, et on loonud oma [[tšakavština]] keelse ''Judita'' horvaadi värssides (''u uersih haruacchi slosena'').
 
Ei kirjutanud serbohorvaadi keeles [[Ivan Gundulić]] ega [[August Šenoa]]. [[Marko Marulić]] ja [[Marin Držić]] kirjutasid arenenud horvaadi keeles
vähemalt 300 aastat enne serbohorvaadi liikumise teket. Marulić ütleb [[1501]]. aastal, et on loonud oma [[tšakavština]] keelse ''Judita'' horvaadi värssides (''u uersih haruacchi slosena'').
[[1604]]. aastal [[Bartol Kašić]]i kirjutatud [[štokavština]] [[grammatika]]st ja [[sõnaraamat]]ust selgub üheselt, et ''slaavi'' ja ''illüüria'' rahvaks nimetab ta ''horvaate''.
 
Teisalt vastandus [[19. sajand]]i [[Dubrovnik]]us ja teistes [[Dalmaatsia]] linnriikides enne kõike [[ Romaani keeled | romaani päritolu ]] elanikkond [[ Slaavi keeled | slaavlastele ]] .
 
Vähem eristati horvaate serblastest, mis on andnud alust väidetele, et sealsete meistrite looming pole ainuüksi horvaadi pärand ega ole nende (''vanahorvaadi'') keel ka Horvaatia riigikeele eelkäija.
Teisalt vastandus [[19. sajand]]i [[Dubrovnik]]us ja teistes [[Dalmaatsia]] linnriikides enne kõike [[ Romaani keeled | romaani päritolu ]] elanikkond [[ Slaavi keeled | slaavlastele ]] .
Vähem eristati horvaate serblastest, mis on andnud alust väidetele, et sealsete meistrite looming pole ainuüksi horvaadi pärand ega ole nende (''vanahorvaadi'') keel ka
Horvaatia riigikeele eelkäia.
 
[[16. sajand]]i eelsed Dubrovniku ja Montenegro kirjatööd polnud õieti isegi [[štokavština]] ammugi serbia keelsed, vaid kohalikus
[[tšakavština]]-[[ijekavski]] teisendis, lähedases Horvaatia [[ Aadria meri | Aadria mere ]] saarerahva keelele .<ref>
S. Zekovic & B. Cimeša: Elementa montenegrina, Chrestomatia 1/90. CIP, Zagreb 1991
</ref>.
 
<!--Järgneb keele seisukohast ebaoluline autoriteetidele pugemine:
 
Samas määratles end nonde (umbes 350 aasta jooksul siin-seal) [[štokavština]]s kirjutanud ligi 30 Dalmaatsia kirjaniku enamik eelkõige [[ Katoliiklus | katoliiklaste ]] ja slaavlastena:
''[[ Slunj | sloviinide ]]'', ([[panslavism]]i eelse nimetusega) ''[[ Illüüria | illüürlaste ]] '' ja '' horvaatidena '', kuid ei ealeski serblastena.
 
Vuk Karadžići aateid järginud horvaat [[Ivan Broz]] märkis, et Serbia on tema jaoks sama kauge kui Makedoonia või Kreeka.
[[Vatroslav Jagić]] kirjutab [[1864]]. aastal :<ref>
''The History of the Croatian language'', [[Zagreb]], 1864.
</ref>:
 
: "Nagu ma eelkõnes mainisin, nimetab ajalugu siinmail vaid kahte rahvast — horvaate ja serblasi. Seejuures [[Dubrovnik]]us pole iial kasutatud serblaste nimetust vaid vastupidi - sageli ja rõõmuga tarvitati horvaatide nime"
: "[[15. sajand]]i lõpu [Dubrovnikus ja Dalmaatsias] lõid luulet ja jutlusi vaimukas horvaadi keeles mehed, kelle nimed on laialt tuntud sügavast haritusest ja vagadusest."
 
Ometi mõistab Jagić ''horvaadi keele'' all mõnikord ka Dubrovniku rahvakeelt - ''ilirski'', mis oli Dalmaatsia linnades kõneldud slaavi keelte ([[ Romaani keeled | romaani ]] pärandist eristav) üldnimetus. Pealegi on leitud muidki muistseid kirjamälestisi, kus nimetatakse ka serbia keelt (''srpski'', ''lingua serviana'') teistes taas horvaadi keelt.<ref name="Mladenovic 2004">
üldnimetus. Pealegi on leitud muidki muistseid kirjamälestisi, kus nimetatakse ka serbia keelt (''srpski'', ''lingua serviana'') teistes taas horvaadi keelt <ref name="Mladenovic 2004">
Mladenovic. Kratka istorija srpskog književnog jezika. Beograd 2004, 67
</ref>. Serbia kõige pädevam Dubrovniku keele asjatundja - Dubrovnikus sündinud [[Milan Rešetar]] sõnab:
"Kes iganes peab horvaadi ja serbia keelt erinevaiks keelteks, peab tunnistama, et Dubrovnik on (keelelt) olnud alati Serbia pärusmaa."<ref name="Mladenovic 2004"/>
-->
143. rida ⟶ 133. rida:
Aja jooksul on olnud tarvitusel mitu tähestikku:
* nurgeline, ümar ja kolmnurkne [[glagoolitsa]],
** (mida Balkanil on tarvitatud peamiselt Horvaatias) <ref>
[http://en.wikipedia.org/wiki/Glagolitic_alphabet Nowadays, Glagolitic is only used for Church Slavic (Croatian and Czech recensions).]
</ref>
* käibelt kadunud [[ kreeka tähestik]],
* [[arebica]] ,
** (on Bosnia moslemeil tarvitusel jumalateenistusel)
* [[kirillitsa]],
153. rida ⟶ 143. rida:
* [[glagoolitsa]] ja [[kirillitsa]] vahevorm [[bosančica]],
** (mis loodi Bosnias ja levis ka Dalmaatsiasse)
* [[ ladina tähestik]]u teisendid
** ([[Gaj kirjaviis | Horvaatia tähestiku]] korrastas 19. sajandil [[Ljudevit Gaj]] lisades viis [[ diakriitilised märgid | diakriitiliste lisanditega ]] (ilmselt [[ tšehhi keel | tšehhi ]] ja [[ poola keel | poola ]] päritolu) tähte ning [[täheühend]]id "lj", "nj" ja "dž".)
 
Vanimad kirjutised pärinevad [[11. sajand]]ist ja kasutavad [[glagoolitsa]]t.
 
Esimene täielikult [[ ladina tähestik]]us kirjutatud tekst "Red i zakon sestara reda Svetog Dominika" pärineb [[1345]]. aastast.
 
'''Serbia ja bosnia keeled tarvitavad tänaseni nii ladina tähestikul kui kirillitsal põhinevat kirjaviisi, kuid horvaadi keelt kirjutatakse ainult ''Gaj ladina kirjas''.'''
191. rida ⟶ 181. rida:
| N || n || Nj || nj || O || o || P || p || R || r || S || s || T || t || Ć || ć || U || u || F || f || H || h || C || c || Č || Č || Dž || dž || Š || š
|}
 
 
{|class="wikitable" border=1 style="float:right; margin-left:1em"
217. rida ⟶ 206. rida:
|}
 
''Lj'', ''Nj'' ja ''Dž'' märgivad [[foneeme]] mitte [[häälikuühend]]eid ja neid peetakse üksiktähtedeks. Neile on kunagi edutult üritatud pakkuda vasteiks eritähti '''ļ, ń ''' ja '''ǵ''' .<ref>"Rječnik hrvatskog ili srpskog jezika", ([[Jugoslavenska akademija znanosti i umjetnosti]]), [[Zagreb]]</ref><ref>Gramatika hrvatskosrpskoga jezika, ([[Ivan Brabec]], [[Mate Hraste]] ja [[Sreten Živković]]), Zagreb, 1968.
</ref> Ristsõnades pannakse nad samasse ruutu. [[ tähestiku järjekord | Järjestamisel ]] tuleb ''' lj ''' pärast ''' l'''-i, '''nj''' pärast '''n'''-i jne, väljaarvatud juhud, kui kumbki täht kuulub eri sõnaossa ja nad häälduvad eraldi näiteks: "nadživ(j)eti" (''ellu jääma''),
"Rječnik hrvatskog ili srpskog jezika", ([[Jugoslavenska akademija znanosti i umjetnosti]]), [[Zagreb]]
mis koosneb [[eesliide | eesliitest ]] ''nad-'' ja tegusõnast ''živ(j)eti''.
</ref> <ref>
Gramatika hrvatskosrpskoga jezika, ([[Ivan Brabec]], [[Mate Hraste]] ja [[Sreten Živković]]), Zagreb, 1968.
</ref> Ristsõnades pannakse nad samasse ruutu. [[ tähestiku järjekord | Järjestamisel ]] tuleb ''' lj ''' pärast ''' l'''-i, '''nj''' pärast '''n'''-i jne
väljaarvatud juhud, kui kumbki täht kuulub eri sõnaossa ja nad häälduvad eraldi näiteks: "nadživ(j)eti" (''ellu jääma''),
mis koosneb [[eesliide | eesliitest ]] ''nad-'' ja tegusõnast ''živ(j)eti''.
Kirillitsas vastab igale [[häälik]]ule eraldi täht.