Looming: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Loomeprotsess kui inimtegevus |
PResümee puudub |
||
36. rida:
Peamiseks erinevuseks peetakse seda, et kunstiloome võib ''tõstatada'' probleeme kuid teadusloome püüab neid ''selgitada''. Kunsti ja teaduslooming erineb ka objektile lähenemise viisist ehk [[aspekt]]ist. Iga [[objekt]] (nähtus, [[süsteem]]) on ''paljuaspektiline''. Iga aspekt avaldub oma ''[[märgisüsteem]]i (modelleeriva süsteemi)'' näol. Kunstnikku ja teadlast koolitatakse tunnetama erinevaid märgisüsteeme. Kujutada saab vaid seda, mida märgatakse. Kunstnikku paneb tegutsema temas tärganud kujutlus, mida ta ''kujutada'' soovib, teadlast aga kujutlus, mida ta ka ''täpsustada'' või ''üldistada'' soovib (või peab). Kunstis hinnatakse kõrgelt peamiselt just ''kujutavat kunsti'' kui fundamentaalset ehk ''päris kunsti'', ''tarbekunsti'' aga vähem. Teaduses on lugu vastupidi, siin hinnatakse eelkõige just ''tarbeteadust'', kui midagi „kasulikku“. Väidetakse, et kunstilooming on kunstniku subjektiivne kujutlus tegelikkusest ja teaduslooming tegelikkuse objektiivne peegeldus. Nii drastiline see erinevus siiski ei ole. Kunstnik võib oma loomingus ilmutada ratsionaalsust ja objektiivsust, kuid ka teadusloome ei saa olla täiesti emotsioonivaba ning ilma subjektiivsuse sugemeteta.
[[Tartu]]-[[Moskva]] koolkonna [[semiootika|kultuurisemiootika]] käsitab [[kunst]]i ''sekundaarse modelleeriva süsteemina'', mis kasutab primaarse modelleeriva süsteemi (''keele, kõne, kujundi'' jne) vahendeid spetsiifilisel ja tähendusrikkal viisil <ref>
Teisest küljest on nii kunst kui ka teadus on eriline [[märgisüsteem]], mis vahendab [[kunstnik]]u ja/või [[teadlane|teadlase]] talletatud teavet teistele. Selleks vajab talletaja teatud ''oskusi''. Siin võiks tähelepanu osutada ladina sõnale '''ars''', mis tähendab nii ''oskust, kunsti'' kui ka ''teadust''. Teaduse märgisüsteem on samuti sekundaarne ja modelleeriv ning on tihedalt seotud [[tunnetus]]liku lähenemise ja [[filosoofia|filosoofilise]] maailmavaatega. Selle eesmärk on uute teadmiste saamine ja nende esitamine ''(alus- ehk fundamentaalteadus)'' ning rakendamine ''(rakendusteadus)''.
47. rida:
== Ajaloolisi paralleele ==
Mis siiski tekkis varem, kas kunst või teadus? Kas koopamaalingud on kunst või teadus? On ju nende seas ka geomeetrilisi kujundeid jm seletamatut leitud. Millegi (uue) loomine tundub esmajoones teaduse valdkonda kuuluvat. Kui inimene „puu otsast alla tuli“, siis mõtles ta välja vajalikud tööriistad: oda, kirve, vibu ja kangi. Ratta leiutamine toimus palju hiljem ja see oli juba suur saavutus. Kuid see ei olnud veel teadus – see oli vaid ''oskus mõelda''. [[Äänisjärve
Algsete tööriistade kasutamine oli ''käsitöö''. Käsitöölised olid sepad: sepp, pottsepp, müürsepp, puusepp jt. Käsitöö tegemist – ''oskusi'' – peeti ''kunstiks''. Peale seppade peeti hiljem kunstnikeks ka veel ''kirjutajaid, näitlejaid, maalijaid, arvutajaid, pillimängijaid'' jt. Kunsti ja teaduse vahelised piirid on küllaltki ähmased ja muutuvad. Näiteks, [[Rootsi Kuningliku Tehnoloogiainstituut]]i (KTH) vapikirjaks on „Teadus ja Kunst“, mis ei tähenda sugugi mitte, et kunsti viljelemine tehnoloogiainstituudis väga tähtsal kohal seisab. Tegemist on vanaaegse motoga mil teaduseks peeti vaid ''meditsiini ja astroloogiat'', mida arvati tollal hästi tundvat. ''Matemaatika, psühholoogia, füüsika, (al)keemia, kiviraiumine, maalimine ja poeesia'' valdkonnad rajanesid siis vaid ''oskustele'', kus iga tegija talitas omapead – ja need siis rahulikult koos eksisteerides kunstide valdkonda kuulusid.
Vanad [[Ateena|ateenlased]] viljelesid monumentaalkunste – [[skulptuur]]i ja [[arhitektuur]]i. See oli neil teaduspärane ja allus [[Pythagoras|pütagoorlaste]] õhutusel [[geomeetria]] – [[kuldlõige|kuldlõike]] – nõuetele.
Pärast [[Rooma impeerium]]i lagunemist domineeris keskajal ehituskunst [[romaani]] ja kõrgusesse pürgiva [[gooti]] stiili ning sinna juurde kuuluva [[vitraaž]]iga. Vaimuelus ja teaduses valitses [[müstitsism]]. Antiikteadused süstematiseeriti „seitsmeks vabaks kunstiks” nagu [[grammatika]], [[geomeetria]], [[astronoomia]], [[muusika]], [[metafüüsika]] jt. Otsiti seoseid [[religioon]]i ja teaduse vahel, lokkas [[alkeemia]] ja teised müstilised kunstid. Euroopasse jõudis ka [[trükikunst]]. Keskaja lõpus toimus Kesk- ja Lääne-Euroopas vaimne ja kultuuriline murrang – ''[[renessanss]]'' – pürgimine humanitaarsete ja materiaalsete väärtuste poole.
59. rida:
[[Renessanss]]i ajastul pandi kõik paika – kunst ja teadus eraldi. Madalmaade uusaegse tippmaalija ja graafiku [[Rembrandt]]’i (1606-1669) käsitluslaad oli maaliline, pintslikasutus vaba ja värviskaala soe. Samal ajastul pürgis sir [[Isaac Newton]] (1643-1727) eukleidesliku innuga paika panema matemaatika ja mehaanika printsiipe (1687), mis koolimatemaatikas kehtivad veel nüüdki, samuti nagu [[Eukleides]]e omad.
19. sajandi lõpuks oli nii kunst kui ka teadus „kõverdunud“. Prantsusmaal olid tekkinud mitmesugused tegelikkust „kõverdunult“ peegeldavad kunstivoolud nagu [[impressionism]], [[ekspressionism]], [[kubism]], [[futurism]] jt. Näiteks, fovist [[Henri Matisse]]’i (1869-1908) maalingud kujutasid hoopis midagi muud kui klassikalised. Selleks ajaks oli [[
Ka Eesti Vabariigi algusaastatel viljeleti kunsti, mis oli mitmesuguste „-ismide“ mõju all, näiteks [[Konrad Mägi]] ekspressionismi mõju all loodud maal „Maastik“ (1920-1921). Teaduses oldi pragmaatilised. [[Tartu Ülikool]]i keemikud uurisid, kuidas [[põlevkivi]]st õli välja pigistada saaks.
| |||