Erinevus lehekülje "Harilik kakaopuu" redaktsioonide vahel

resümee puudub
 
== Botaanilised tunnused ==
Kakaopuu on tavaliselt alla 8 m kõrgune, igihaljas, väändunud tüve ja laia võraga puu. Kuni 40 cm pikkused lehed on õhukesed, läikivad, ovaalsed või süstjad, tüve pool ümaramad ning noored lehed on punased. [[Õis|Õied]] on väikesed ja helekollased ning kasvavad otse tüvel.<ref name="S. Piippo, U. Salo">S. Piippo, U. Salo, ''Meelte ja tunnete taimed'', Tallinn: Kirjastus Varrak, 2007</ref>,<ref name="A.Raal, ''Maailma ravimtaimede entsüklopeedia''>A.Raal, ''Maailma ravimtaimede entsüklopeedia'', lk 906-907,Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010</ref>
 
Kakaopuu [[viljad]] on paksu koorega, 15–25 cm pikkused ja 10 cm paksused, kollased, rohelised,pruunid või punakad. Viljaliha sees on ridadena 20–50 pruuni [[seeme]]t ehk kakaouba.<ref name="S. Piippo, U. Salo"/>,<ref name="A.Raal, ''Maailma ravimtaimede entsüklopeedia"/>
 
==Kromosoomistik==
Kakaol on (2n=2x=20) kromosoomi. <ref>'''ingl k''', X.Argout, J.Salse, J.Aury, M.J. Guiltinan, G. Droc, J. Gouzy, M. Allegre, C.Chaparro, T.Legavre, S.N Maximova, M.Abrouk, F. Murat, O. Fouet, J. Poulain, M.Ruiz, Y. Roguet, M.Rodier-Goud, J. F. Barbosa-Neto, F. Sabot, D.Kudrna, J. Siva S Ammiraju, S.C. Schuster, J. E. Carlson, E. Sallet, T. Schiex, ''The genome of Theobroma cacao'', Nature Genetics, 43,101–108, (2011),doi:10.1038/ng.736,[http://www.nature.com/ng/journal/v43/n2/full/ng.736.html]</ref>
 
 
== Levik ja kasvatamine ==
Kakaopuu õitest valmistatakse Kesk-Ameerikas jooki väsimuse vastu, jahvatatud seemneid peetakse aga südametoonikuks.<ref name="S. Piippo, U. Salo"/>
 
===Kakao-oadVili ja seemned===
Kakaovili sisaldabon 20-50üsna mandlisuurustpaksu seemet,koorega needmari. eraldatakseMarja viljadestsees on justkui kambriteks(viieks) jaotunud viljaliha ja selle sees seemned. Vilju koristatakse käsitsi, töötlemisekuna käiguskakaoviljad valmivad erinevatel aegadel ja valmidusastet määratakse vilja värvuse järgi. <ref name="A.Raal, ''Maailma ravimtaimede entsüklopeedia"/>,<ref>'''ingl k ''', H.-D. Belitz, Werner Grosch, Peter Schieberle'', 2009, ISBN: 978-3-540-69933-0 ,[http://books.google.ee/books?id=xteiARU46SQC&pg=PA961&lpg=PA961&dq=chemical+consistency+of+cacao+bean&source=bl&ots=HzKrhSTRnI&sig=-cqAECjjPDtpArrwynJqGRM_HGc&hl=et&sa=X&ei=ICtcUanUIIeu0QWnzoHYDw&ved=0CE0Q6AEwBjgK#v=onepage&q=chemical%20consistency%20of%20cacao%20bean&f=false Google`i raamat]</ref>
 
====KakaoSeemne koor ja vitamiin D====
Kakaoviljad peale saagikoristuse järgset töötlemist, 2-8 päeva kas päikese käes ehk spetsiaalsetes kuivatites fermenteerimist, kannavad nimetust kakaooad.‘Leão De Ouro’ istanduses, Ilhéuses, Brasiilias, 30 h peale kakaoubade fermentatsiooni algust võetud kontroll-näidise füloegeneetiline uuring tuvastas rikkama mikrofloora, kui algselt arvatud:<ref>'''ingl k ''', K. Illeghems,L. De Vuyst, Z. Papalexandratou, S. Weckx, ''Phylogenetic Analysis of a Spontaneous Cocoa Bean Fermentation Metagenome Reveals New Insights into Its Bacterial and Fungal Community Diversity'', [http://www.plosone.org/article/info:doi/10.1371/journal.pone.0038040 Uurimus]</ref>, <ref>'''ingl k ''',M. Sánchez-Hervás, J.V. Gil, F. Bisbal, D. Ramón, P.V. Martínez-Culebras, ''Mycobiota and mycotoxin producing fungi from cocoa beans'', International Journal of Food Microbiology, Vol 125, 3, 2008, Pg 336-340,[http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0168160508002225]</ref>
KakaokoorenaKakaoseemne koorena käsitletakse iga üksiku kakaooa (''testa of bean'', neid on ühes kakaoviljas keskmiselt 40 tk) välist koort, mis eemaldatakse peale fermenteermist eemaldataksekääritamist. Aastal 1935, Knoppi ja Cowardi poolt avaldatud uurimuse kohaselt, sisaldasid [[Gold Coast]]is kasvanud [[Forastero]](Amelonado) ja loodusliku päikesevalguse käes fermenteerunudkääritatud kakaoubadekakaoseemnete (ubade) koored [[Kaltsiferoolid|vitamiini D]] kuni 28 IU-d 1 gr kohta ja see oli tunduvalt rohkem kui pimedates kastides fermenteerunudkääritatud ubadel. Samuti leidsid nad nimetatud koores kaks sterooli A ja B (identne käärituspärmiga (de Balsac, 1933) kuid kuna testi läbiviimisel kasutati fermenteerunud kakaokoori siis ei osanud uurijad kindlalt pakkuda, kas steroolid on ka töötletamata koores ja/või toimus [[ergosterool]]i moodustumine üksnes välistegurite toimel.<ref>'''ingl k ''',A. W. Knapp, K. H. Coward, ''The Vitamin D activity of Cacao Shell'', Biochemical Journal, 1935, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1266821/pdf/biochemj01066-0097.pdf]</ref>
Kakaokoored kui tootmise kõrvalprodukt söödetakse kas kariloomadele ehk tarvitatakse [[kompost]]ina.<ref>'''ingl k ''',F.Hardy, ''Cacao Manual'', 1960, Inter-American Institute of Agricultural Sciences,
[http://books.google.ee/books?id=_ol0KGWC-f4C&pg=PA377&dq=vitamin+D+and+cacao&hl=et&sa=X&ei=h2BcUdmjOISp0QWqo4GwDQ&ved=0CEMQ6AEwBQ#v=onepage&q=vitamin%20D%20and%20cacao&f=false Google`i raamat]</ref>
===Kakao-oad===
KakaoviljadKakaoseemned peale saagikoristuse järgset töötlemist, 2-8 päeva kas päikese käes ehk spetsiaalsetes kuivatites kääritamist (fermenteerimist), kannavad nimetust kakaooad.‘Leão De Ouro’ istanduses, Ilhéuses, Brasiilias, 30 h peale kakaoubade tööstusliku kääritamise (fermentatsiooni) algust kastidest võetud kontroll-näidise füloegeneetilinefülogeneetiline uuring tuvastas rikkama mikrofloora, kui algselt arvatud:<ref>'''ingl k ''', K. Illeghems,L. De Vuyst, Z. Papalexandratou, S. Weckx, ''Phylogenetic Analysis of a Spontaneous Cocoa Bean Fermentation Metagenome Reveals New Insights into Its Bacterial and Fungal Community Diversity'', [http://www.plosone.org/article/info:doi/10.1371/journal.pone.0038040 Uurimus]</ref>, <ref>'''ingl k ''',M. Sánchez-Hervás, J.V. Gil, F. Bisbal, D. Ramón, P.V. Martínez-Culebras, ''Mycobiota and mycotoxin producing fungi from cocoa beans'', International Journal of Food Microbiology, Vol 125, 3, 2008, Pg 336-340,[http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0168160508002225]</ref>
*Bakterid: ''[[E.coli]]'', ''[[K.pneumonia]]'', ''[[Lactobacillus brevis]]'', ''[[L. casei]]'', ''[[L. fermentum]]'', ''[[L. rhamnosus]]'', ''[[L. vaginalis]]'' jpt
*Mükobioota: ''[[Lachancea thermotolerans]]'', ''[[Pichia angusta]]'', ''[[Saccharomyces cerevisiae]]'', ''[[Aspergillus]] ssp'' jpt.
 
KakaooadKakaoseemned on kõrge toiteväärtusega (seemnetes sisaldub ligi 50% rasvainet). OadSeemned aitavad kaasa [[seedimine|seedimisele]], suurendavad kuseeritust, vähendavad loomsete valkude poolt tekitatud [[allergia]]t. Suurendavad kuseeritust ([[teobromiin]]), laiendavad veresooni ning parendavad [[peenis]]e [[erektsioon]]i. Lisaks hõlbustavad [[hingamine|hingamist]] ja ergutavad [[süda]]nt ning vereringet[[vereringe]] elundkonna tööd.<ref name="A.Raal, ''Maailma ravimtaimede entsüklopeedia"/>,<ref>A.Raal, ''Farmakognoosia'', 2010, lk 97-99, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978-9949-19-412-4</ref>
 
====Kakao koor ja vitamiin D====
Kakaokoorena käsitletakse iga üksiku kakaooa (''testa of bean'', neid on ühes kakaoviljas keskmiselt 40 tk) välist koort, mis peale fermenteermist eemaldatakse. Aastal 1935, Knoppi ja Cowardi poolt avaldatud uurimuse kohaselt, sisaldasid [[Gold Coast]]is kasvanud [[Forastero]](Amelonado) ja loodusliku päikesevalguse käes fermenteerunud kakaoubade koored [[Kaltsiferoolid|vitamiini D]] kuni 28 IU-d 1 gr kohta ja see oli tunduvalt rohkem kui pimedates kastides fermenteerunud ubadel. Samuti leidsid nad nimetatud koores kaks sterooli A ja B (identne käärituspärmiga (de Balsac, 1933) kuid kuna testi läbiviimisel kasutati fermenteerunud kakaokoori siis ei osanud uurijad kindlalt pakkuda, kas steroolid on ka töötletamata koores ja/või toimus [[ergosterool]]i moodustumine üksnes välistegurite toimel.<ref>'''ingl k ''',A. W. Knapp, K. H. Coward, ''The Vitamin D activity of Cacao Shell'', Biochemical Journal, 1935, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1266821/pdf/biochemj01066-0097.pdf]</ref>
Kakaokoored kui tootmise kõrvalprodukt söödetakse kas kariloomadele ehk tarvitatakse [[kompost]]ina.<ref>'''ingl k ''',F.Hardy, ''Cacao Manual'', 1960, Inter-American Institute of Agricultural Sciences,
[http://books.google.ee/books?id=_ol0KGWC-f4C&pg=PA377&dq=vitamin+D+and+cacao&hl=et&sa=X&ei=h2BcUdmjOISp0QWqo4GwDQ&ved=0CEMQ6AEwBQ#v=onepage&q=vitamin%20D%20and%20cacao&f=false Google`i raamat]</ref>
====Keemiline koostis====
KakaopuudeltKakaopuult korjatud kakaoseemnedseemned ja nendest valmsitatudvalmistatud erinevad taimsed tooted on sõltuvalt kasutatud tehnikatest ning meetodidest ja tarbimisviisidest suuresti varieeruva keemilise koostisega. Nii on farmakognoosias pakkunud huvi kakaoubadesseemnetes leiduvad [[looduslikud ühendid]] ning kasutamine ja kakaopuu viljade raviomadused inimeste tarbeks.
Seemned sisaldavad:<ref name="A.Raal, ''Maailma ravimtaimede entsüklopeedia"/>,<ref>A.Raal, ''Farmakognoosia'', 2010, lk 97-99, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978-9949-19-412-4</ref>, <ref>[http://www.liberherbarum.com/Pn0637.htm]</ref>,<ref>'''ingl k ''', A.Bertazzo Ph.D., S. Comai Ph.D., F. Mangiarini Ph.D., S. Chen Ph.D., '' Composition of Cacao Beans'', Chocolate in Health and Nutrition, Nutrition and Health Volume 7, 2013, pp 105-117</ref>, <ref>'''ingl k ''', H.-D. Belitz, W. Grosch, P. Schieberle, Food Chemistry, 2009, ISBN: 978-3-540-69933-0,[http://books.google.ee/books?id=xteiARU46SQC&pg=PA961&lpg=PA961&dq=chemical+consistency+of+cacao+bean&source=bl&ots=HzKrhSTRnI&sig=-cqAECjjPDtpArrwynJqGRM_HGc&hl=et&sa=X&ei=ICtcUanUIIeu0QWnzoHYDw&ved=0CE0Q6AEwBjgK#v=onepage&q=chemical%20consistency%20of%20cacao%20bean&f=false Google`i raamat]</ref>, <ref>'''ingl k ''',C.L Keen, R. R Holt, P. I Oteiza, C. G Fraga, H. H Schmitz, ''Cocoa antioxidants and cardiovascular health'', Am J Clin Nutr January 2005 vol. 81 no. 1 298S-303S, [http://ajcn.nutrition.org/content/81/1/298S.long Artikkel]</ref>, <ref>'''ingl k ''', C.E Hansen*, M del Olmo, C Burri, ''Enzyme activities in cocoa beans during fermentation'', DOI: 10.1002/(SICI)1097-0010(199806)77:2<273::AID-JSFA40>3.0.CO;2-M, Journal of the Science of Food and Agriculture, Volume 77, Issue 2, pages 273–281, June 1998, [http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/(SICI)1097-0010(199806)77:2%3C273::AID-JSFA40%3E3.0.CO;2-M/abstract]</ref>, <ref>'''ingl k ''', R. Ross. Watson, V. R. Preedy, S.Zibadi, ''Chocolate in Health and Nutrition'', 2013, ISBN: 978-1-61779-802-3,[http://books.google.ee/books?id=FHKJPptwqYsC&pg=PA106&lpg=PA106&dq=Composition+of+Cocoa+Beans+A.Bertazzo&source=bl&ots=U1EX-z5rp5&sig=wkcsmFoLUL47SB8lie7HlD0Tb0o&hl=et&sa=X&ei=aHNcUfWTFuWI0AXhr4GwDQ&ved=0CD0Q6AEwAw#v=onepage&q=Composition%20of%20Cocoa%20Beans%20A.Bertazzo&f=false Google`i raamat]</ref>,<ref name="A.Raal, ''Maailma ravimtaimede entsüklopeedia"/>
1. [[Primaarsed metaboliidid|Primaarseid metaboliite]] (ing k ''primary metabolites'')
 
*[[sahhariidid|sahhariide]]- [[glükoosi]]i,[[sahharoos]]i,[[fruktoos]]i
*[[rasvaine]]id jt
*[[valgud|valke]]-[[albumiin]],[[globuliin]]([[trüpsiin]]i inhibiitor) jt
*[[vitamiinid|vitamiine]]- [[vitamiin A|A-vitamiin]]i,B[[kaltsiferoolid|D-rühmavitamiin]]i,[[vitamiin DE|E-vitamiin]]i,[[vitamiin K|K-vitamiin]]i , B-vitamiine jne
*[[mineraalained|mineraalaineid]]-[[glükoosi]]i,[[sahharoos]]i,[[fruktoos]]i
*[[aminohapped|aminohappeid]]
*oleiin-, steariin- ja palmitiinhappeid ning vabu [[rasvhapped|rasvhappeid]]
*[[ensüümid|ensüüme]]-[[proteaas]],[[lipaas]], [[aminoproteaas]], [[invertaas]],[[peptiidid]] jpt
*[[antioksüdandid|antioksüdante]]-[[β-karoteen]]i
*[[polüfenoolid|polüfenoole]]-[[katehhiin]]i, [[epikatehhiin]]i jt
*[[fenoolsed ühendid]]- [[flavanoolid|flavanoole]],[[salitsüülhape]]t, [[pro-antotsüaniidid|pro-antotsüaniide]] jpt.
Kakaojook ja kakaovõist valmistatud [[šokolaad]]id (kakaovõi sisaldus varieeruv kas vähem kui 55% ja kuni 99%) sisaldavad alkaloidi [[teobromiin]] (ingl k theobromine) ja tavaliselt vaid vähesel määral [[kofeiin]]i, kuid suured annused võivad kaasa tuua samasuguseid sümptomeid nagu röstitud [[kohv]]iubade tarbimine joogina: unetus, ärrituvus, äkiline vererõhu tõus ja kõrvetised.
 
Arvatakse, et [[biogeensed amiinid]] võivad põhjustada [[migreen]]ihooge.<ref name="S. Piippo, U. Salo"/>,<ref name="A.Raal, ''Maailma ravimtaimede entsüklopeedia"/>ja et pikaajaline kakaoubade ja kakaovõid sisaldavate toodete (sh šokolaad) tarbimine suurel hulgal võib esile kutsuda sõltuvuse, aga eelkõige siiski söömisharjumuste kaudu.
 
<u>Märkus</u>:
==Kirjandus==
* A.Raal, ''Farmakognoosia'', 2010, lk 97-99, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978-9949-19-412-4
 
 
 
[[Kategooria:Haisupuulised]]
[[Kategooria:Fütogeneetika]]
[[Kategooria:Ravimtaimed]]
Anonüümne kasutaja