Kiigepüha: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
18. rida:
==Muna kui sümbol==
Muna värvimine on nõidus e [[taig]], mis toob inimesele edenemist. Mune värvides värvime halli kevade värviliseks - tähistame nõnda looduse tärkamist ja taassündi. Muna on iidvana sigivuse, sünni, elu ja õnne seemne sümbol.
Kiigemäel kogunedes mängiti munakoksimist e triksimist e tiksutamist e ragelemine. Kelle muna jääb koksides terveks, see saab teise muna endale. Enne koksimist võib valmis mõelda soovi - kelle muna jäi terveks, selle mõte läheb täide. Munad värviti tavaliselt punaseks. Neid anti poistele, kes olid [[urbepüha]l urbimas käinud ning tervitamisel vastutulijale. Poiste jaoks oli see au asi saada neid mune.
Munaveeretus e munaloomka. Laudadest rennis või liivast kaldrajal ehk liivast liumäel veeretatakse kordamööda mune. Kelle muna vastu satutakse, selle oma saadakse endale. Munade veeretamine matkib matkib teravilja külvamist ja on tõenäoliselt välja kasvanud külvikombestikust.
| |||