Kiigepüha: erinevus redaktsioonide vahel

Kiigepüha ehk munapüha tähistatakse igal aastal esimesel täiskuupühapäeval pärast kevadist pööripäeva. See püha võib olla vahemikus 23. märtsist kuni 26. aprillini. See on maarahva vana püha, mida seostatakse kirikliku lihavõttepühaga. Tegelikkuses kiriklik püha tõsteti kalendris munapühaga ühele päevale, et sundida inimesi seda kasvõi pealtnäha tähistama. Hiinas näiteks värviti mune juba 6. sajandil. Kiigepühaga kaasneb hulk muistseid kombeid, mis meil tihtipeale on ühised teiste Euroopas elavate või soome-ugri rahvastega. Kiigepüha oli vanadele eestlastele maagia aeg.

 

Neljapäev enne kiigepüha ehk munapühi on suur neljapäev. Siis tuleks vara tõusta ja teha põhjalik kodune suurpuhastus. See on kõige kurja ja soovimatu tõrjumise ning eemalepeletamise päev. Loitsude ja [[taiga]]dega kaitsti vanasti majapidamine näiteks varblaste, huntide, kahjurputukate, kurja silma jms eest. Kui neljapäeval pole võimalik suurpuhastust ette võtta, sobib selleks ka sama nädala laupäev.

 

 

Laupäeval tuleks valmis keeta munad ja valmistada piduroad. Pühadeõlu tuleks osta valmis laupäeval. Laupäeval tuleks saunas käia, et puhastada inimese ihu ja hing. Pühade-eelsel suurpuhastusel on maagiline tagapõhi. Püha aeg nõuab puhtust ja valgeid rõivaid, et asjad laabuksid soodsalt, inimesel oleks aasta läbi tervist ja õnne.

 

Munapüha hommikul tõustakse enne päikesetõusu. Peremees või perenaine [[urbib]] teisi – lööb magajatele kergelt [[urvaoks]]tega vastu tekki. Urbimine toob majja virkust, jõudu ja tervist. Nooruse säilitamiseks tuleks nägu pesta puhta veega, millesse on pandud toores muna või pajuurbi. Et silmad jääksid selgeks ja terveks, selleks soovitati pesuvette panna hõberaha.

Vanarahvas kinnitas, et kui lihavõttehommikul on katused valged või kaetud härmatisega, siis on oodata veel 40 külma ööd. Ülestõusmispüha härmatis aga tõotavat head vilja-aastat.

 

 

Muna värvimine on nõidus e [[taig]], mis toob inimesele edenemist. Mune värvides värvime halli kevade värviliseks - tähistame nõnda looduse tärkamist ja taassündi. Muna on iidvana sigivuse, sünni, elu ja õnne seemne sümbol.

Kiigemäel kogunedes mängiti munakoksimist e triksimist e tiksutamist e ragelemine. Kelle muna jääb koksides terveks, see saab teise muna endale. Enne koksimist võib valmis mõelda soovi - kelle muna jäi terveks, selle mõte läheb täide.

Munade värvimine looduslike vahenditega: Punaseks – madararohujuurtega, roheliseks – kivisamblaga, kollaseks – sibulakoortega. Värvitud on veel vihalehtedega, rukkiorasega, linaseemne aganatega, kuusekäbide ja puukoorega.

 

Kuna jänese sigivus on lausa kõnekäänuline, siis pole ime, et lihavõtte tähiseks on ka jänes. Sarnaselt munale tähistab jänes uue hea sündi. Saksamaal on jänes sigivuse sümbol ja kuulub sigivusjumaluse juurde: antiigis on jänest mainitud seoses Veenuse, Afrodite või Bachusega.