Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
'''Kiievi-Vene''' ([[vanavene keel]]es Рѹ́сь) oli vara[[feodalism|feodaalne]] [[riik]], mis asus tänapäeva [[Ukraina]], [[Venemaa]] ja [[Valgevene]] maa-alal [[9. sajand]]ist [[13. sajand]]i keskpaigani keskusega [[Kiiev]]is.
 
== Vana-Vene riigi tekkimine ==
== Tekkimine ==
 
Vana-Vene riiki kujutatakse üldiselt [[idaslaavlased|idaslaavlaste]] riigina, ent vähemalt algusperioodil, paistabkui selkeskus asus loode- ja põhja-Venemaa territooriumil [[slaavlased|slaavlastegaKaubateel varjaagide juurest kreeklasteni]], vähe[[Laadoga pistmistjärv]]e olevatjuures [[Staraja Ladoga|''Aldeigoburg'']]is. Riigi rajajateks olid tõenäoliselt [[Skandinaavia]]st pärit, ilmselt [[russid]]e [[hõim]]u kuulunud [[varjaagid]]est ([[viikingid|viikingitest]]) [[ülik]]ud ja nende [[kaaskond]], esimesteks [[alam]]ateks aga [[soomeugrilased]]. [[Proto-Novgorod]], riigi oletatav keskus [[862]]–[[882]], asus soomeugrilaste asualal. [[Rjurik]]u ajal ei elanud riigis ilmselt arvestataval arvul slaavlasi, pigem oli tegu soomeugri riigiga{{lisa viide}}.
 
Olukord muutus 882, mil uus valitseja [[Oleg]] vallutas lõunas [[Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni|Kaubateel varjaagide juurest kreeklasteni]] asuva rikka kaubalinna [[Kiiev]]i ja tegi sellest oma riigi keskuse. Nüüd asusid valitsejad ümber slaavi aladele, ehkki slaavistumine polnud ilmselt kuigi kiire. Viikingid säilitasid veel aastakümneid ülemkihis ülekaalu. Ka esimesed suurvürstid polnud slaavlased. Esimene slaavi nimega valitseja oli [[Svjatoslav]], kuid temagi teod sarnanesid pigem [[berserk]]i kui venelase omadega. Siiski saavutasid slaavlased arvulise ülekaalu tõttu viimaks ülemkihi sulamise nende sekka. Nad asusid ümber ka riigi põhjaaladele, esialgu rohkem linnadesse, kus sinnani olid ilmselt ülekaalus soomeugrilased.{{lisa viide}}
 
Idaslaavlastega asustatud Põhja-Venemaa esimene riik oli 862 [[normannid]]e-viikingite poollegendaarse valitseja [[Truvor]]i moodustatud [[Novgorodi vürstiriik]], mille järgmine valitseja [[Oleg]] aga jätkas vallutusi. 882 vallutas ta [[Smolensk]]i ja [[Ljubeg]]i linnad ja [[Kiievi suurvürstiriik|Kiievi suurvürstiriigi]], liitis need alad vanima slaavlaste riigi Novgorodi vürstiriigiga ning viis riigi pealinna üle Kiievisse, kus ta moodustas põhjaslaavlasi ja osa lõunaslaavlasi ühendava Kiievi-Vene riigi. [[883]]–[[885]] alistas Oleg [[drevljaanid]], [[severjaanid]] ja [[radiimitšid]]. Oleg sai esimeseks [[Kiievi suurvürst]]iks.
 
Kiievi-Vene riigi tuumiku moodustasid [[Kiievi vürstiriik|Kiievi]], [[Smolenski vürstiriik|Smolenksi]], [[Tšernigovi vürstiriik|Tšernigivi]], [[Galiitsia vürstiriik|Galiitsia]] ja [[Perejaslavli vürstiriik|Perejaslavli]]i vürstiriigid. Riik moodustus Kiievi vürstiriigi vürstist, kelle ülemuslikkust tunnistasid Rjurikovitšite dünastiaharudesse kuulunud vürstid ning Kiievi vürsti nimetati Kiievi suurvürstiks ehk Kiievi ja kogu Rus´i suurvürstiks.
Kiievi-Vene suurvürstiriigi tuumiku moodustasid Kiievi, [[Tšernigov]]i ja [[Perejaslavl]]i vürstiriigid. Oleg pani aluse [[Rjurikovitšid|Rjurikute dünastiale]], mis valitses pika aja jooksul tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene, niisiis slaavi aladel eksisteerinud [[Venemaa vürstiriikide loend|vürstiriikides]], millest tuntuimad olid Tšernigov, Perejaslav, [[Polotsk]], [[Rostov]] ja [[Ljubetš]]. Vürstiriikide kuulumine Kiievi suurvürstiriiki ja lahkulöömine sellest toimus vahelduva eduga kuni [[12. sajand]]i keskpaigani, mil moodustus umbes 20 rahvusgrupist ja hõimust koosnev suurvürstiriik. Kiievi-Venemaa lagunemise põhjustasid 12. sajandi keskel [[Tšingis-khaan]]i juhitud [[mongolid|mongolite]] vallutused [[Euroopa]]s ja suurvürstiriigi koosseisu kuulunud vürstiriikide vürstide iseseisvumispüüded.
 
Kiievi vürst Oleg pani aluse [[Rjurikovitšid|Rjurikute dünastiale]], mis valitses pika aja jooksul tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene, niisiis [[Slaavi vürstiriikide loend|slaavi aladel eksisteerinud vürstiriikides]], millest tuntuimad olid Tšernigov, Perejaslav, [[Polotsk]], [[Rostov]] ja [[Ljubetš]].
== Valitsejad ==
 
Kiievi-Vene valitsejatena laiendasid ja kindlustasid riigi võimsust vürstid: Oleg (882–912), Igor (912–45), vürstinna Olga (945–62), Svjatoslav I Igorevitš (962–72), Jaropolk I Svjatoslavitš (972–80) ja Vladimir Püha (980–1015).
 
Vladimir Püha surma järel aga tekkis võimuvõitlus tema järglaste vahel, millesse sekkus ka [[1015]]. aastal [[Poola kuningriik|Poola]] [[Poola kuningas|kuningas]] [[Bolesław I Chrobry]], pikem rahuaeg kujunes [[Jaroslav Tark|Jaroslav Targa]] valitsemisajal (1036–54).
 
[[Vladimir Monomahh]]i (1113–25) surma järel algas taas võitlus võimuvõitlus ülemvõimu taotlejate vahel Rjurikovitšite dünastiaharude [[Romanovitšid]] - [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik|Galiitsia-Volõõniast]], [[Olegovitšid]] [[Tšernigovi vürstiriik|Tšernigovist]] ja [[Vsevolodovitšid]] [[Rostovi-Suzdali vürstiriik|Rostovi-Suzdali vürstiriigist]] vahel.
 
== Kiievi-Vene valitsejad ==
{{Vaata|Kiievi suurvürst}}
*[[879]]–912/922 [[Oleg]] (ka Helge, Helgu või Helgi; surnud 912 või 922), alates [[882]] Kiievi-Vene valitseja
*1015 ja [[1019]]–[[1054]] [[Jaroslav Tark]] (ka Jarisleif; umbes 980–1054)
 
Vürstiriikide kuulumine Kiievi suurvürstiriiki ja lahkulöömine sellest toimus vahelduva eduga kuni [[12. sajand]]i keskpaigani, mil moodustus umbes 20 rahvusgrupist ja hõimust koosnev suurvürstiriik. Kiievi-Venemaa lagunemise põhjustasid 12. sajandi keskel suurvürstiriigi koosseisu kuulunud vürstiriikide [[Rjurikovitšid|Rjurikovitšite dünastiaharude esindatest]] vürstide iseseisvumis- ja ainuvalitsemispüüded ja [[Tšingis-khaan]]i juhitud [[mongolid|mongolite]] vallutused [[Euroopa]]s.
 
Kiievi-Vene suurvürstiriigi lagunemise järel omandasid slaavi vürstiriikide seas suuremat mõjuvõimu [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik]] ja [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik]].
== Halduskorraldus ==
[[Pilt:Principalities of Kievan Rus' (1054-1132).jpg|pisi|Kiievi-Vene (1054–1132)]]
Peale družinnikute olid vürsti teenituses [[tiuun]]id (тиуны), kes valiti vürsti kaaskonnateenrite seast ning kelle ülesandeks oli hoolitseda suurvürsti majapidamiste eest külades ja eluruumides (kindlustes). Vastavalt teenistuskohale oli nende nimetuseks külatiuun (тиун сельски) või õukonnatiuun (тиун дворски). Maksukogujate hulka kuulusid kaubanduselt maksukogujad – mõtnikud (мытинки), virnikud (вирники), kes kogusid kohtumakse, mis määrati karistuseks isiku tapmise eest, prodašid (продажи), kes kogusid kohtumakse teiste toime pandud kuritegude eest, pjatnaškad (пятенщики), kes kogusid maksu 1/5 hobusemüügilt jne.
 
[[Pilt:Maket Sofii.JPG|pisi|[[Kiievi Püha Sofia katedraalikatedraal]]i makett]]
[[Pilt:St. Sophia Cathedral's bell tower, Kyiv.jpg|pisi|Kiievi Püha Sofia katedraali taastatud kellatorn]]
== Kirik Kiievi-Vene riigis ==
[[11. sajand]]i keskpaigas toimus seni Kiievi suurvürstiriigi koosseisu kuulunud [[Polotski vürstiriik|Polotski vürstiriigi]] ja [[Novgorodi Vabariik|Novgorodi Vabariigi]] vahel võimuvõitlus domineerimise eest suurvürstiriigis. Osaks suursugususe ja võimsuse demonstreerimisel oli samal ajal kõigis kolmes vürstiriigis ehitatud Sofia kirikud ([[Kiievi Sofia katedraal|Kiievis]], [[Polotski Sofia katedraal|Polotskis]] ja [[Novgorodi Sofia katedraal|Novgorodis]], mille hiilgus pidi olema võrreldav Teise Rooma - Konstantinoopoli [[Hagia Sophia]] katedraaliga.
 
Omavaheliste lahingute käigus vallutas [[Polotski vürst]] [[Vseslav Tšarodei]] (Imetegija) [[1066]] Novgorodi. Ta laskis Novgorodi Sofia katedraali kirikukella maha võtta ja paigutada Polotski Sofia katedraali kellatorni.
 
Suurvürstiriik ei olnud 12. sajandil stabiilse ja tugeva keskvõimuga riik ning sellest eraldus teisi riike. Suurvürstiriigi koosseisu olid selle lõpliku lagunemise ajaks jäänud [[Rostovi-Suzdali vürstiriik]], [[Smolenski vürstiriik]], [[Rjazani vürstiriik]], [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik]], [[PerejaslaviPerejaslavli vürstiriik]], [[Tšernigovi vürstiriik]], [[Polotski vürstiriik]], [[TurovoTurovi-Pinski vürstiriik]] ja Novgorodi vürstiriik.
 
[[1130. aastad|1130. aastatel]] kujunes uueks slaavi vürstiriikide keskuseks [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik]] (nimetatud ka Rostovi-Suzdali vürstiriigiks) keskusega [[Vladimir]]is. Selle riigi juhid olid [[Juri Dolgoruki]] ja [[Andrei Bogoljubski]]. Sinna läks üle Kiievi suurvürsti tiitel ja kolis ka Kiievi kirikujuht [[metropoliit]].
 
Kiievi-Vene riigi lõpuks loetakse aastat [[1169]], kui vürstiriikide omavahelises sõjategevuses vallutas Andrei Bogoljubski Kiievi linna ja röövis selle varad.
53 325

muudatust