Erinevus lehekülje "Gripp" redaktsioonide vahel

Lisatud 51 baiti ,  7 aasta eest
resümee puudub
Gripiviirus levib haigestunud inimese köhimisel või aevastamisel levivate süljepiiskadega. Hooajalised gripilained korduvad igal aastal, [[põhjapoolkera]]l on gripilaine kõrgaeg tavaliselt [[jaanuar]]is-[[veebruar]]is, sellisele sesoonusele puudub seni rahuldav seletus.
 
Gripiviirusi on kolm [[perekond]]a: A-, B- ja C-gripiviirus. [[A-gripiviirus]]ed nakatavad [[inimene|inimesi]], [[lind]]e ja [[loom]]i. A-viirusel on võime kiiresti muutuda ja levida ning seega põhjustada massilisi haiguspuhanguid. [[B-gripiviirus]]ed on vähemuutlikud ning põhjustavad inimeste seas lokaalseid puhanguid. Eestis on B-gripiviiruse põhjustatud u 3% grippi haigestumistest. Peale inimeste on B-gripiviirused nakkavad [[hüljes]]tele. [[Virion]]i ehituse alusel A- ja B-gripiviirust eristada ei saa. [[C-gripiviirus]] on vähelevinud ja põhjustab üksikuid haigusjuhte, seda on leitud inimestelt, [[koer]]telt ja [[siga]]delt. Eestis C-grippi diagnoositud ei ole.
 
Kuidas võitleb organism gripiviirustega?
 
Hästi.
 
Gripiviiruse [[genoom]]iks on üheahelaline [[RNA]] [[molekul]], kus genoom on [[valk|valgulise]] kesta sees segmenteeritud eraldiseisvateks RNA lõikudeks. A- ja B-viiruste RNA paikeb 8 segmendina, C-viirusel 7 segmendina. Virioni pinnal moodustuvad torujad valgulised struktuurid [[hemaglutiniin]] ja [[neuraminidaas]], mille abil virion kinnitub [[rakk|raku]] pinnale. Hemaglutiniin vastutab viiruse seostumise eest raku retseptoritega ja viiruse rakku sisenemise eest, neuraminidaas aga viiruse nakatunud rakust vabanemise ja edasikandumise eest. Hemaglutiniini ja neuraminidaasi alltüüpe on vastavalt 16 ja 9, niisiis on võimalikud 144 erinevat pinnavalkude kombinatsiooni. Tüüpe tähistatakse suurtähtede ja numbritega. Inimestel on leitud hemaglutiniini alltüüpe [[H1]], [[H2]], [[H3]], [[H7]] ja [[H9]] ning neuraminidaasi [[N1]], [[N2]], [[N3]] ja [[N7]]. Sigadel on avastatud alltüüpe [[H1]], [[H3]], [[N1]] ja [[N2]], hobustel [[H3]], [[H7]], [[N7]] ja [[N8]]. Vastavalt H ja N alatüüpidele saadakse konkreetse gripiviiruse valem, nt [[H1N1]], [[H3N2]] jt. Täpsemalt kirjeldatakse viirusetüvesid krüptogrammi kujul. Esimene täht selles tähistab viiruse tüüpi, teine sõna viitab tüve isoleerimiskohale, kolmandana märgitakse proovi isolaadi number, seejärel isoleerimisaasta kaks viimast numbrit ning viimasena hemaglutiniini ja neuraminidaasi kombinatsioon.
Anonüümne kasutaja