Erinevus lehekülje "Gripp" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 8422 baiti ,  7 aasta eest
Kustutatud kogu lehekülje sisu
(Kustutatud kogu lehekülje sisu)
{{toimeta}}
{{Haiguste teabekast |
Pilt =EM of influenza virus.jpg |
Pilditekst =[[transmissioon elektronmikroskoopia|TEM]] pilt gripiviirusest. Suurendus umbes 100 000 korda |
DiseasesDB =6791 |
RHK10 ={{RHK10|J|J|10|}} |
ICD9 ={{ICD9|487}} |
Ladinakeelne nimi=Influenza|
MedlinePlus =000080 |
eMedicineSubj =med |
eMedicineTopic=1170 |
eMedicine_mult={{eMedicine2|ped|3006}} |
MeshID =D007251 |
}}
'''Gripp''' (influentsa) on räigelt,
 
haigelt cool [[viirus]]lik [[haigus]], mida tekitavad ortomüksoviiruste (''[[Orthomyxoviridae]]'') [[sugukond (bioloogia)|sugukond]]a kuuluvad [[gripiviirus]]ed. Haiguse tundemärkideks on kõrge [[palavik]], [[peavalu]], kuiv [[köha]] ja/või [[nohu]], väsimus ja nõrkus, [[lihas]]e- ja [[liiges]]evalu. Väikelastele, eakatele ja immuunpuudulikkusega inimestele võivad gripp ja selle tüsistused olla eluohtlikud. Gripp tekitab paljudes riikides märkimisväärset majanduslikku kahju.
 
Grippi on võimalik [[diagnostika|diagnoosida]] ainult laboratoorsete uuringutega.; igapäevases kõnepruugis nimetatakse gripiks mitmeid erinevaid viiruslikke ülemiste [[hingamisteed]]e haigusi (põhjustajaks [[paragripp|paragripi]], respiratoor-süntsütiaalsed, [[adenoviirus|adeno-]], [[enteroviirus|entero-]], [[rinoviirus|rino-]] jm viirused), tegelik gripp moodustab vaid väikse osa sesoonsetest viirushaigustest. [[2004]]. aastal registreeriti Eestis 226 646 ägedate respiratoorsete viirusnakkuste haigusjuhtu, grippi registreeriti vaid 1400 juhul.
 
Gripiviirus levib haigestunud inimese köhimisel või aevastamisel levivate süljepiiskadega. Hooajalised gripilained korduvad igal aastal, [[põhjapoolkera]]l on gripilaine kõrgaeg tavaliselt [[jaanuar]]is-[[veebruar]]is, sellisele sesoonusele puudub seni rahuldav seletus.
 
Gripiviirusi on kolm [[perekond]]a: A-, B- ja C-gripiviirus. [[A-gripiviirus]]ed nakatavad [[inimene|inimesi]], [[lind]]e ja [[loom]]i. A-viirusel on võime kiiresti muutuda ja levida ning seega põhjustada massilisi haiguspuhanguid. [[B-gripiviirus]]ed on vähemuutlikud ning põhjustavad inimeste seas lokaalseid puhanguid. Eestis on B-gripiviiruse põhjustatud u 3% grippi haigestumistest. Peale inimeste on B-gripiviirused nakkavad [[hüljes]]tele. [[Virion]]i ehituse alusel A- ja B-gripiviirust eristada ei saa. [[C-gripiviirus]] on vähelevinud ja põhjustab üksikuid haigusjuhte, seda on leitud inimestelt, [[koer]]telt ja [[siga]]delt. Eestis C-grippi diagnoositud ei ole.
 
Gripiviiruse [[genoom]]iks on üheahelaline [[RNA]] [[molekul]], kus genoom on [[valk|valgulise]] kesta sees segmenteeritud eraldiseisvateks RNA lõikudeks. A- ja B-viiruste RNA paikeb 8 segmendina, C-viirusel 7 segmendina. Virioni pinnal moodustuvad torujad valgulised struktuurid [[hemaglutiniin]] ja [[neuraminidaas]], mille abil virion kinnitub [[rakk|raku]] pinnale. Hemaglutiniin vastutab viiruse seostumise eest raku retseptoritega ja viiruse rakku sisenemise eest, neuraminidaas aga viiruse nakatunud rakust vabanemise ja edasikandumise eest. Hemaglutiniini ja neuraminidaasi alltüüpe on vastavalt 16 ja 9, niisiis on võimalikud 144 erinevat pinnavalkude kombinatsiooni. Tüüpe tähistatakse suurtähtede ja numbritega. Inimestel on leitud hemaglutiniini alltüüpe [[H1]], [[H2]], [[H3]], [[H7]] ja [[H9]] ning neuraminidaasi [[N1]], [[N2]], [[N3]] ja [[N7]]. Sigadel on avastatud alltüüpe [[H1]], [[H3]], [[N1]] ja [[N2]], hobustel [[H3]], [[H7]], [[N7]] ja [[N8]]. Vastavalt H ja N alatüüpidele saadakse konkreetse gripiviiruse valem, nt [[H1N1]], [[H3N2]] jt. Täpsemalt kirjeldatakse viirusetüvesid krüptogrammi kujul. Esimene täht selles tähistab viiruse tüüpi, teine sõna viitab tüve isoleerimiskohale, kolmandana märgitakse proovi isolaadi number, seejärel isoleerimisaasta kaks viimast numbrit ning viimasena hemaglutiniini ja neuraminidaasi kombinatsioon.
 
Gripiviiruse RNA [[mutatsioon]]id kutsuvad esile hemaglutiniini ja neuraminidaasi [[molekul]]ide muutumist - seda nimetatakse [[antigeenne triiv|antigeenseks triiviks]]. Kui kindlat tüüpi gripiviirus pikemat aega maailmas ringleb ja toimub vaid väike antigeenne triiv, siis omandab populatsioon selle viirustüübi vastu teatud [[immuunsus]]e. Geneetilise segunemise protsessis (kui üks [[organism]] on nakatunud korraga kaht eri tüüpi viirustega ning defektsesse virioni satub vale genoomisegment) võib ette tulla ka ulatuslikum [[antigeenne nihe]], kus viiruse pinnale tekivad uut tüüpi hemaglutiniini ja neuraminidaasi molekulid. Arvatavasti on sellisteks viiruste "segajateks" tihti põrsad.
 
Kuna antigeense nihke käigus tekkivate uute viirustüüpide vastu puudub immuunsus, võivad nii alguse saada gripi epideemiad ja pandeemiad. Näiteks asendusid enne Aasia gripi puhkemist ([[1957]]) nii hemaglutiniin (H1 asemele H2) kui ka neuraminidaas (N1 asemele N2), enne [[Hongkongi gripp]]i ([[1968]]) aga ainult hemaglutiniin (H2 asemele H3). [[1977]]. aastal taasilmus ringlusse 20 aastat kadunud olnud [[A(H1N1)]], samas jäi liikvele ka [[A(H3N2)]]. Võimalik, et tänu kahe viirustüübi paralleelsele levikule pole kumbki [[pandeemia]]t vallandanud. Tänapäeval jälgib [[Maailma Terviseorganisatsioon]] pidevalt kogu maailmas grippi haigestumise andmeid, et olla valmis võimalikuks pandeemiaks. [[1997]]. aastal tekkis [[Hongkong]]is gripiviiruse tüvi [[A(H5N1)]], mille lähteallikaks oli H1N1, kus tavalise hemaglutiniini molekuli vahetas välja linnugripi H5. On avaldatud arvamust, et [[H5N1]] edasine muteerumine võib teoreetiliselt kujutada endast uue gripipandeemia ohtu.
 
[[Epideemia]] ja pandeemia tingimustes nakatub 1–5% elanikest, vanurite ja kroonilisi haigusi põdevate inimeste nakatumus võib olla 40–50% koos kõrge suremusega. [[1918]].–[[1919]]. aasta nn [[Hispaania gripp|Hispaania gripipandeemias]] (viirusetüüp H1N1) suri ligi 40 miljonit inimest. Viimane gripipandeemia oli [[1968]].–[[1969]]. aasta Hongkongi gripp (H3N2, u 1 miljon ohvrit).
 
Gripi raviks kasutatakse [[neuraminidaasi inhibiitor]]eid, mis takistavad viiruste rakust väljumist, kuid neid tuleb tarvitama hakata 48 tunni jooksul pärast nakatumist. Tuntumad gripiravimid on [[oseltamivirfosfaat]] ([[Tamiflu]]) ja [[zanamiviir]] ([[Relenza]]).
 
Inimeste [[vaktsineerimine|vaktsineerimiseks]] kasutatakse inaktiveeritud gripi[[vaktsiin]]i, mille efektiivsus sõltub aga vaktsiinviiruse antigeense struktuuri vastavusest antud perioodil ringlevate gripiviiruste struktuurile. Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta. Igaks gripihooajaks annab Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) juba kevadel vaktsiini valmistamise soovitused lähtudes eelnevatel aastatel ringluses olnud gripiviiruste antigeensest struktuurist.
* [[2007]]—[[2008]] põhjapoolkera talveks on WHO soovitanud lülitada gripivaktsiini koostisse gripiviiruste tüved
** A/Saalomoni saared/3/2006 ([[H1N1]]);
** A/Wisconsin/67/2005 ([[H3N2]]);
** B/Malaisia/2506/2004
ning täiendavalt
** A/Wisconsin/67/2005 ([[H3N2]])
** A/Hiroshima/52/2005.<ref>[http://www.who.int/csr/disease/influenza/recommendations2007north/en/index.html Recommended composition of influenza virus vaccines for use in the 2007-2008 northern hemisphere influenza season ]</ref>
 
* [[2010]]—[[2011]] põhjapoolkera talvel on mõne gripivaktsiini koostises gripiviiruste tüved:
** A/California/7/2009 (H1N1) — tüvest NYMC X-179A
** A/Perth/16/2009 (H3N2) — tüvest NYMC X-187 (viimane on pärit A/Victoria/2010/2009)<ref>[http://www.who.int/csr/disease/influenza/vaccinerecommendations3/en/ Candidate vaccine viruses and potency testing reagents for influenza A(H3N2)], who.int</ref>
** B/Brisbane/60/2008
 
== Viited ==
{{viited}}
 
== Välislingid ==
* [http://www.tervisekaitse.ee/tkuus.php?msgid=3144 Info gripist Eesti Tervisekaitseinspektsiooni veebilehelt]<br>
* [http://www.who.int/mediacentre/factsheets/fs211/en/index.html WHO teabeleht (inglise k)]
* [http://www.epl.ee/artikkel/436153 Maailma hoiatatakse tapva gripipandeemia eest], Eesti Päevaleht, 22. juuli 2008
* [[Mari Järvelaid]]. [http://www.epl.ee/artikkel/455449 Aitab vaktsiin ja kätepesu] EPL, 19. jaanuar 2009
 
{{commonskat|Influenza}}
 
[[Kategooria:Nakkushaigused]]
[[Kategooria:Hingamiselundite haigused]]
 
<!-- interwiki -->
{{Link FA|en}}
{{Link FA|es}}
{{Link GA|id}}
Anonüümne kasutaja