Thor: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 67 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
Resümee puudub
4. rida:
'''Thor''' ([[vanapõhja keel|vanapõhja]] ''Þórr'', [[vanainglise keel|vanainglise]] ''Þunor'', [[vanaülemsaksa keel|vanaülemsaksa]] ''Donar'', [[rootsi keel|rootsi]] ja [[norra keel|norra]] ''Tor'', [[taani keel|taani]] ''Thor'') on [[äike]]sejumal [[skandinaavia mütoloogia|skandinaavia]] ja varases [[germaani mütoloogia]]s.
 
Skandinaavia mütoloogias oli Thor [[Odin]]i ja [[Jörð]]i poeg. Ta oli jumalatest kõige tugevam ja ta võitles edukalt [[hiid]]ude vastu. Thori kujutati tugeva, punaste juuste ja punase habemega mehena. Tema relv oli [[vasar]] [[Mjöllnir]], mis viskaja kätte tagasi pöördus. Thoril oli kaolid [[vöö]], mis tema jõu kahekordistas, ningja vasara käsitsemiseks vajalikud [[raud]][[kindad]].
 
Thor sõitis kaarikus, mida vedasid [[sokk (loom)|sokud]]. Kui see üle [[taevas|taeva]] veeres ja ta oma vasarat viskas, lõi [[välk]]u ja müristas. Kui Thoril süüa tarvis oli, siis võis ta oma sokud ära tappa ja nende liha ära süüa, kuid [[kont]]e ei tohtinud katki teha. Kondid visati hiljem tapetud kitsede naha sisse ja kui Thor siis sokunahkade kohal Mjølnerit vibutas, ärkasid sokud taas ellu.
 
Thori abikaasa oli [[Sif]]. Sifil olid [[kuld|kullast]] [[juuksed]]. Neil oli kaks last, poeg [[Modi]] ja tütar [[Trud]], kuid Modil ja Trudil oli müütides üsna tähtsusetu osa. Lisaks oli Thoril hiiunaise [[Jernsaxa]]ga poeg [[Magni]], kes ei elanud teiste jumalate juures, vaid koos emaga [[Jotunheim]]is.
 
[[Pilt:Sun shines in the Hall.jpg|pisi|ThorTrud ja TrudThor kivistunud Alvisega]]
Ükskord, kui Thor oli sõjakäigul Jotunheimis, lubas Sif vahepeal Trudi naiseks kõige targemale kääbuselehärjapõlvlasele [[Alvis]]ele. Kui siis Thor oli tagasi koju jõudnud ja sellest teada saanud, tuli ka Alvis pruudile järele. Thor teatas, et temal kui pruudi isal on abielu osas lõplik sõna ja et on nõus oma tütart ära andma ainult siis, kui Alvis vastab kõigile tema küsimustele. Thor muudkui küsis ja Alvis muudkui vastas, kuni lõpuks tõusis [[päike]]. Alvis ei talunud päikesekiirgust ja see muutis tamuutus kohe [[kivi]]ks, nagu Thor oligi kavatsenud.
 
Thor oli [[põllumajandus]]e kaitsja. Sifi kullast juuksed sümboliseerisid küpset [[teravili|vilja]]. Thori teine ülesanne oli hiidude ja teiste kurjade olevustega võitlemine, mistõttu ta oli ka füüsilise jõu ja võitluse jumal.
 
Thoriga on seotud palju seikluslikke ja vahel koomilisi lugusid. Kui hiid [[Þrymr]] Mjølneri ära varastas ja selle väljalunastamiseks [[Freyja]]ga abielluda soovis, riietas Thor end Freyja rõivastesse ja esines Freyjana. [[Loki]] sevastu pidi esinema Freyja teenijatüdrukuna. Trymi kodus juhtus hulk koomilisi stseene, kuni lõpuks toodi Mjølner saali. Thor krabas selle endale ningja surmas seejärel hulga hiidusid alustades Trymist, enne kui koos Lokiga ära tuli.
 
Thori lauba sees oli luisukivi tükk. Kui Thor [[Hrungner]]i-nimelise hiiuga võitles, viskas Thor vastast MjølneriMjølneriga ja Hrungner teda luisukiviga. Need põrkusid poolel teel. Mjølner jätkas sellegipoolest teed ja tappis Hrungneri, aga luisukivi purunes paljudeks tükkideks, millest üks tabas Thori laupa ja jäi sinna pidama. Mõlemad kukkusid pikali, aga sealjuures jäi Thor kaelapidi HtungneriHrungneri jala alla. Hrungner oli nii raske, et keegi ei suutnud teda liigutada. Lõpuks tuli Thori kolme päeva vanune poeg Magni ja tõstis Hrungneri jala isa kaela pealt ära, päästes nii tema elu.
 
[[Pilt:Skrýmir by Maydell.jpg|pisi|Thor püüab tappa magavat hiidu Skrýmirit (autor [[Ludwig von Maydell]], 1842)]]
Kord pidas Thor [[Skrýmir]]i kinnast[[kinnas]]t majaks ja magas selle ühes sõrmes, sellal kui tema reisikaaslased magasid teistes sõrmedes.
 
Thori on kujutatud lihtsameelse jõumehe, suurt õgardi ja joodikuna. Ükskord läks ta koos reisiseltskonnaga hiidude kuninga [[Udgårdsloke]] juurde ningja Udgårdsloke pani nad oma võimeid näitama. Thor pidi joogisarve kolme sõõmuga tühjendama, kuid ei suutnud pooltki sellest tühjaks juua. Siis pidi ta jõudu katsuma Udgårdsloke [[kass]]i ja vana emaga. Kassil suutis ta lõpuks ühe jala maast lahti rebida, aga UdgrdslokeUdgårdsloke ema surus Thori lõpuks ühele põlvele. Lõpuks seletas Udgårdsloke, et joogisarve teine ots oli ühendatud [[maailmameri|maailmamerega]], mida Thor oli märgatavalt madalamaks joonud, tema kass oli moondatud meremadu [[Miðgarðrimadu]] ja tema ema Ælde oli vanadus, kellest keegi võitu ei saa.
 
Thoriga seotud lugu, mida on [[ruunikivi|ruuni]]- ja [[pildikivi]]del võib-olla kõige enam kujutatud, räägib sellest, kuidas Thor kalal käis ja Miðgarðrimao õnge otsa püüdis. Thor tõmbas nii tugevasti, et ta jalg vajus läbi paadipõhja. Madu ta aga kätte ei saanud, sest hiid [[Hymir]] raius õngenööri läbi.
30. rida:
Thor ei olnud surematu ja oli ette teada, et maailma hävingu [[Ragnarök]]i aegses viimases lahingus tapab Thor Miðgarðrimao, kuid madu tapab ka tema. Ehkki enamik jumalaid pidi Ragnarökis hukkuma, pidid Thori pojad Magni ja Modi ellu jääma.
 
Põllumeeste ja võitlejate kaitsjana oli Thor [[viikingiaeg]]se [[Skandinaavia]] kõige populaarsemarmastatum jumal. Thori austasid ka [[ori|orjad]]. Levinud oli Mjølneri kujulise ripatsi kandmine [[amulett|amuletina]], arvatavasti vastusena [[rist]]i kandmisele [[kristlased|kristlaste]] seas. Thori nime kasutati sageli [[isikunimi|isikunime]] osana ja paljud sellised nimed on Skandinaavias siiamaani käibel. Thori nime esineb sageli ka [[kohanimi|kohanimedes]].
 
Thori järgi on nime saanud [[neljapäev]] taani, norra ja rootsi (''torsdag''), [[inglise keel|inglise]] (''thursday''), [[saksa keel|saksa]] (''donnerstag''), [[hollandi keel|hollandi]] (''donderdag'') ja [[soome keel]]es (''torstai'').