Alang: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Legobot (arutelu | kaastöö)
P Bot: Migrating 31 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q192810 (translate me)
Resümee puudub
1. rida:
{{See artikkel| räägib geoloogia mõistest, taimeperekonna kohta vaata artiklit [[alang (taim)]] ja linna kohta vaata artiklit [[Alang (India)]].}}
[[Pilt:Alang ylang.jpg|thumbpisi|[[Normaalmurrang]]uteNormaalmurrangute tekke läbitekkimisega moodustunud alangud ja ülangud.]]
[[Pilt:As10-31-4646.jpg|pisi|[[Kuu (kuu)|Kuul]] asuv [[Rima Ariadaeus]] on selgesti eristuv alang.]]
'''Alang''' on [[normaalmurrang]]utega piiritletud piklik laskunud [[maakoor]]e plokk.
 
Alangut moodustavad murrangud on tavaliselt ligilähedaselt [[paralleelsus|paralleelsed]]. Seetõttu on alangu pikkus tavaliselt palju suurem laiusest. Kõige pikemate alangute pikkus võib olla tuhatkond kilomeetrit, aga nende laiuski võib küündida mitmesaja kilomeetrini. Alang võib olla mitu kilomeetrit sügav, samas väikeste alangute sügavus võib piirduda mõne sentimeetriga.
'''Alang''' on [[normaalmurrang]]utega piiritletud piklik laskunud [[maakoor]]e plokk.
 
AlangudAlang võivadvõib esinedameenutada [[pinnavormjõeorg]]idena.u Alangudja alangusse võibki kujuneda jõeorg, kuid need eristuvad teineteisest siiski selgelt, sest jõeorg on kujunenud [[jõgi|jõe]] kulutuse tulemusel, alangud ja nendega seotud [[ülang]]ud tekivad maakoores valitsevate [[Pinge (tugevusõpetus)|venituspingete]] mõjul. [[Riftistumine|Riftistumisega]] seotud alanguid nimetatakse ka [[riftiorg]]udeks.
 
Alangu kummalgi küljel on järsud servad, aga need ei pruugi tingimata palja silmaga näha olla, sest alang võib olla [[mattunud pinnavorm|mattunud]].
==Vaata ka==
 
*[[Ülang]]
Alangud võivad esineda [[pinnavorm]]idena. [[Riftistumine|Riftistumisega]] seotud alanguid nimetatakse ka [[riftiorg]]udeks.
 
Alangusse võivad kujuneda [[järv]]ed. Näiteks [[Victoria järv|Victoria]], [[Njassa]], [[Tanganjika]] ja [[Baikal]] asuvad alangus.
 
[[Päikesesüsteem]]i kõige suurem alang on [[Marss|Marsil]] asuv [[Valles Marineris]]. See on 4500 km pikk (veerand planeedi ümbermõõdust), 200 km lai ja kuni 11 km sügav. Valles Marineris on tekkinud tektooniliste protsesside tulemusena [[Tharsis]]e [[vulkaan]]ilises piirkonnas.
 
[[Kategooria:Geotektoonika]]